Novembrikuu lugemissoovitus

 

Pam Jenoff. „Komandandi tüdruk“ (Ersen, 2015)

368 lk

 

Üheksateistkümneaastane Emma ja tema abikaasa Jakob on jõudnud vaid mõned nädalad abieluõnne nautida, kui Teine maailmasõda oma halastamatusega nende kodumaa Poola enda haardesse võtab. Mässumeelne Jakob keeldub okupeerijate võimule allumast ning annab endast kõik, et oma riigi püsimajäämisse panustada. Jakobi seotuse tõttu vastupanuliikumisega on mees sunnitud Emma maha jätma ja ennast varjama. Juutidena on Emma ja tema pere saatuseks vireleda jumalast hüljatud getos, kus äärmuslikud tingimused ja haigused inimeste ridasid laastavad. Ootamatult avaneb naisel võimalus põgeneda, kuid seda oma pere hülgamise hinnaga. Vastupanuliikumine annab Emmale uue identiteedi ning neiu hakkab kandma mittejuudi nime Anna Lipowski. Saadetud elama abikaasa katoliiklasest tädi juurde, pole Emma aga sugugi väljaspool ohtu. Olukord muutub veelgi keerulisemaks, kui tädi Krysiat külastavad natsid eesotsas komandant Richwalderiga, kes ilmutab Emma vastu varjamatut huvi, mida vastupanuliikumine soovib enda kasuks ära kasutada. Emmale antakse pöörasena näiv ülesanne Richwalderi kasuks tööle hakata, uurimaks natside okupatsiooniplaane. Pannes proovile oma abielu ja tõekspidamised, peab naine komandandi usalduse võitma. Sealjuures tuleb Emmal otsustada, milliseid piire ületada ning kust maalt jookseb piir, mille ületamisel tagasipääsu enam pole.

„Komandandi tüdruk“ on sõjaromaan, mis paneb ka lugejat mõtisklema õigete ja valede valikute üle ning juurdlema selle üle, kui kaugele oleme valmis minema, et kaitsta endale tähtsaimat.

Riley Sager. „Lukusta kõik uksed“ (Rahva Raamat, 2021)

424 lk

Jules Larseni elu on olnud kõike muud kui meelakkumine. Hiljutiste sündmuste tagajärjel rahatuks, elukohata ja murtud südamega jäänud naine on valmis tegema mida tahes, et teda vesiliivana endasse tõmbavast ebaõnne mülkast välja rabeleda. Seetõttu tundub korterihoidja tööpakkumine Manhattani suursuguses Bartholomew kortermajas liiga hea, et tõsi olla. Lapsepõlves luges tüdruk koos nüüdseks teadmata kadunud õega raamatut, mille kangelanna elas samuti Bartholomew’s. Võimalus loetut ka ise kogeda ja seeläbi ennast õele lähemal tunda, peletab kõik naise kahtlused. Uue töökoha nõudmised – ei tohi tülitada maja elanikke, öösel korterist ära olla ega külalisi vastu võtta – on küll pentsikud, kuid kopsakas palganumber on rohkem, kui Jules unistada oskaks ja seega ei kahtle naine töökohta vastu võtmast.

Olles ennast sisse seadnud, tutvub neiu Ingidiga, ühe teise korterihoidjaga, kelle puhul näib Julesile paratamatult, et tüdruk kardab midagi. Maja sünge ajalugu on Julesi seni külmaks jätnud, kuid kui Ingrid ühtäkki üleöö välja kolib ja jäljetult kaob, hakkab naine halba aimama. Enda õuduseks avastab Jules, et Ingrid pole sugugi esimene korterihoidja, kes majast kaduma on läinud. Jules mõistab, et ei tohi kedagi majaelanikest usaldada. Enda elu ohtu seades võtab naine eesmärgiks välja selgitada, mis  Bartholomew’s tegelikult aset leiab.

Südame kiiremini põksuma panev ja kõhedaid süžeepöördeid täis „Lukusta kõik uksed“ ei jäta külmaks ühtegi lugejat.

Agnes Kolga. „Varjajad“ (Tänapäev, 2017)

240 lk

 

„Varjajad“ on kirjastuse Tänapäev 2015. aasta noorteromaanivõistlusel äramärgitud töö, mille peategelane Kerli käib 11. klassis ja elab teismelise igapäevaelu, mis on täis pidusid, sõpradega koosviibimisi, esimesi armumisi ja ka esimest südamevalu. Kerli parim sõber on Kaspar, kellesse neiu on salamisi arumunud. Kerli püüab segadust tekitavaid tundeid iga hinna eest varjata, et hinnalist sõprust mitte ohtu seada. Üha enam tunneb tüdruk aga, et õhkõrn piir sõpruse ja armastuse vahel hakkab aina rohkem hägustuma ning  oma tegelike tunnete varjamine muutub keeruliseks.  Seda iseäranis siis, kui klassi tuleb uus tüdruk, kes Kaspari tähelepanu köidab. Kerli peab langetama otsuse, kas kuulata oma südamehäält ja poisile oma tunnetest rääkida või hoida nendevahelist sõprust, mis tõe avalikuks saamisel puruneda võib.