Catherine
Cookson. „Klaasneitsi“ (Varrak, 2011)
365
lk
Catherine
Cooksoni „Klaasneitsi“, mille sündmustik toimub Edwardi-aegsel Inglismaal,
jutustab loo kõrgklassi kuuluvast Annabellast, kelle lapsepõlv on olnud küll
privilegeeritud, kuid karmilt rutiinne ja üksildane. Naiivsevõitu tütarlaps,
kelle lapsepõlv on seni möödunud vaid teineteisest eemaldunud vanemate ja võimsa
maamaja teenijaskonna seltsis, ei tea midagi elust väljaspool isale kuuluvaid
valdusi. Kui Annabella isa palkab hobustega töötama noore teenri Manuel Mendoza,
saab erinevatest maailmadest pärit lapse ja noormehe vahel alguse iselaadi
sõprus. Manuel hakkab Annabella kujunemisel mängima olulist rolli, avades
tüdruku silmi sellele reaalsusele, millest neiul seni aimugi pole olnud. Kui
aga Annabella saab 17-aastaseks, saab ta teada vapustava tõe oma mineviku ja
tegeliku päritolu kohta. Kogu Annabella senine elu variseb kokku ja nii langetab
ta meeleheitliku otsuse oma lapsepõlvekodust põgeneda. Seni vaid
kõrgseltskonnaeluga harjunud noor naine, peab nüüd ise hakkama saama ja elu
tegelikku karmust omal nahal tundma õppima.
Catherine
Cookson on kirjanik, kelle raamatute loodud maailm haarab lugeja kiiresti endasse.
„Klaasneitsi“ võimaldab lugejal jälgida peategelase
kasvamist lapsest nooreks naiseks, mis omakorda aitab kangelannat paremini tundma
õppida ja elada temaga juhtuvale kaasa. Oma tegelaste käsitlemisel ei unusta
Cookson inimeseks olemisega kaasas käivaid pahesid. Keegi tegelastest pole
veatu, nagu on see ka päris elus, ja nii on omad negatiivsed küljed ka Annabellal.
Naiseks sirgumise ja täiskasvanuks saamise käigus langetab Annabella erinevaid
otsuseid, mis ei too alati kaasa kõige paremaid tulemusi. Eluvõõras neiu peab
õppima laveerima ka tunnete keerulisel maastikul. Just sellised inimlikud
nüansid ja inimsuhete kaasahaarav kirjeldamine, seejuures paraja annuse pinget
üleval hoidva romantikaga, on põhjuseks, miks Cooksoni raamatud üle maailma
niivõrd populaarsed on.
Catherine Cooksoni sulest on eesti keeles
ilmunud veel:
„Tiibadeta lind“
„Ikaldus
„Puhas kui liilia“
„Eluase“
Hamiltoni triloogia
Mallenite triloogia
Taylor Adams. „Pääsu pole“ (Pegasus, 2018)
304 lk
Noor kunstitudeng Darby Thorne asub õhtul enne jõululaupäeva teele Utah’sse oma raskelt haiget ema külastama. Poolel teel jääb aga Darby koos autoga metsiku lumetormi kätte ning taipab oma meelehärmiks, et teekonna jätkamine on võimatu. Naise õnneks jõuab ta maanteeäärse külastuskeskuseni, kus loodab tormi mööda saata, et hommikul teed jätkata. Esialgne kergendus saab aga tagasilöögi, kui Darby avastab, et tegu on väikese ja armetu välimusega hoonega, kust võimalik vaid kahtlase kvaliteediga kohvi saada ja kus ees ootavad juba neli võhivõõrast inimest. Püüdes selles jumalast hüljatud paigas mobiililevi leida, on Darby sunnitud tagasi välja tormi kätte minema. Parklas liikudes avastab Darby enda õuduseks ühest seal seisvast kaubikust puuri lukustatud väikese tüdruku. Edasi peab naine vastu võtma rea kaalutletud otsuseid, sest lisaks võõra lapse elule, on ohus ka tema enda elu. Kes aga neljast võõrast on nii jõletu teo taga? Kelle poole abi saamiseks pöörduda, kui väljas möllab torm, abi kutsumiseks helistada ei saa ja ainus, kelle süütuses saab Darby sada protsenti kindel, on ta ise?
Taylor Adams on ameerika kirjanik ja filmilavastaja. Filmilavastajalikkus lööb välja ka antud teose puhul. Pole sugugi keeruline manada lugedes silme ette filmina jooksvat sündmustikku, mis lõpplahenduse suunas liikudes üha rohkem pinget üles krutib. „Pääsu pole“ sobib hästi nende põnevike austajatele, kellele meeldib koos peategelasega sündmuste arengud jälgida ja kaasa mõistatada, kes on tegelik pahalane. Põnevik, milles tõde pea viimse leheküljeni saladuses hoitakse, on just selline raamat, mis oma lugejat hiliste öötundideni üleval hoiab.
Tomi Kontio. „Koer nimega kass“ (Päike ja Pilv, 2021)
40 lk
Oma
põlvkonna hinnatuima ja kiidetuima Soome luuletaja ja kirjaniku sulest ilmunud
lasteraamat „Koer nimega kass“ jutustab loo koerast, kellele ema paneb nimeks
Kass, sest kassid on iseseisvad ja iseseisvaks peab saama ka loo peategelane,
kui ema ta maha jätab. Koer nimega Kass tunneb ennast aga hoopis tõrjutu ja
üksildasena. Ringi rännates jõuab Kass linna, kus kohtub kodutu mehega nimega
Nugis. Kuigi Kassi ema hoiatas teda inimeste eest, mõistab Kass, et ka Nugis on
sama üksildane kui tema ja koos teevad nad sellele üksildusele lõpu. Kass ei
ole enam üksildane segavereline krants, vaid koer, kes õpib usaldama.
Kaunite
illustratsioonidega raamat koos sügavamõttelise sisuga, on südamlikult aus.
Autor on kirjutanud raamatu neist, keda ühiskond eelistaks mitte näha, veel
vähem nendega kokku puutuda. Ometi õpetab kodutu krants ja joodikust kodutu
mees lugejale nii mõndagi sõpruse olulisusest ja julgusest, mida nõuab kellegi
usaldamine. Siiski mõistavad mees nimega Nugis ja koer nimega Kass, et
teineteist usaldades on neil paljugi võita.
Raamat
on sobilik vanematele ja lastele ühiselt lugemiseks. Et kirjaniku kaunite
mõtete sisu ja loo sügavus lapsele arusaadavam oleks, võib tekkida vajadus, et lapsevanem loetut
väikesele lugejale põhjalikumalt lahti selgitaks.
Tomi Kontio sulest on eesti keeles ilmunud veel:
"Luugiga lehm"
