Kolmapäev, 8. september 2021

Septembrikuu lugemissoovitus

 










Catherine Cookson. „Klaasneitsi“ (Varrak, 2011)

365 lk

Catherine Cooksoni „Klaasneitsi“, mille sündmustik toimub Edwardi-aegsel Inglismaal, jutustab loo kõrgklassi kuuluvast Annabellast, kelle lapsepõlv on olnud küll privilegeeritud, kuid karmilt rutiinne ja üksildane. Naiivsevõitu tütarlaps, kelle lapsepõlv on seni möödunud vaid teineteisest eemaldunud vanemate ja võimsa maamaja teenijaskonna seltsis, ei tea midagi elust väljaspool isale kuuluvaid valdusi. Kui Annabella isa palkab hobustega töötama noore teenri Manuel Mendoza, saab erinevatest maailmadest pärit lapse ja noormehe vahel alguse iselaadi sõprus. Manuel hakkab Annabella kujunemisel mängima olulist rolli, avades tüdruku silmi sellele reaalsusele, millest neiul seni aimugi pole olnud. Kui aga Annabella saab 17-aastaseks, saab ta teada vapustava tõe oma mineviku ja tegeliku päritolu kohta. Kogu Annabella senine elu variseb kokku ja nii langetab ta meeleheitliku otsuse oma lapsepõlvekodust põgeneda. Seni vaid kõrgseltskonnaeluga harjunud noor naine, peab nüüd ise hakkama saama ja elu tegelikku karmust omal nahal tundma õppima.

Catherine Cookson on kirjanik, kelle raamatute loodud maailm haarab lugeja kiiresti endasse.  „Klaasneitsi“ võimaldab lugejal jälgida peategelase kasvamist lapsest nooreks naiseks, mis omakorda aitab kangelannat paremini tundma õppida ja elada temaga juhtuvale kaasa. Oma tegelaste käsitlemisel ei unusta Cookson inimeseks olemisega kaasas käivaid pahesid. Keegi tegelastest pole veatu, nagu on see ka päris elus, ja nii on omad negatiivsed küljed ka Annabellal. Naiseks sirgumise ja täiskasvanuks saamise käigus langetab Annabella erinevaid otsuseid, mis ei too alati kaasa kõige paremaid tulemusi. Eluvõõras neiu peab õppima laveerima ka tunnete keerulisel maastikul. Just sellised inimlikud nüansid ja inimsuhete kaasahaarav kirjeldamine, seejuures paraja annuse pinget üleval hoidva romantikaga, on põhjuseks, miks Cooksoni raamatud üle maailma niivõrd populaarsed on.

 

Catherine Cooksoni sulest on eesti keeles ilmunud veel:

„Tiibadeta lind“

„Ikaldus

„Puhas kui liilia“

„Eluase“

Hamiltoni triloogia

Mallenite triloogia










Taylor Adams. „Pääsu pole“ (Pegasus, 2018)

304 lk

Noor kunstitudeng Darby Thorne asub õhtul enne jõululaupäeva teele Utah’sse oma raskelt haiget ema külastama. Poolel teel jääb aga Darby koos autoga metsiku lumetormi kätte ning taipab oma meelehärmiks, et teekonna jätkamine on võimatu. Naise õnneks jõuab ta maanteeäärse külastuskeskuseni, kus loodab tormi mööda saata, et hommikul teed jätkata. Esialgne kergendus saab aga tagasilöögi, kui Darby avastab, et tegu on väikese ja armetu välimusega hoonega, kust võimalik vaid kahtlase kvaliteediga kohvi saada ja kus ees ootavad juba neli võhivõõrast inimest. Püüdes selles jumalast hüljatud paigas mobiililevi leida, on Darby sunnitud tagasi välja tormi kätte minema. Parklas liikudes avastab Darby enda õuduseks ühest seal seisvast kaubikust puuri lukustatud väikese tüdruku. Edasi peab naine vastu võtma rea kaalutletud otsuseid, sest lisaks võõra lapse elule, on ohus ka tema enda elu. Kes aga neljast võõrast on nii jõletu teo taga? Kelle poole abi saamiseks pöörduda, kui väljas möllab torm, abi kutsumiseks helistada ei saa ja ainus, kelle süütuses saab Darby sada protsenti kindel, on ta ise?

Taylor Adams on ameerika kirjanik ja filmilavastaja. Filmilavastajalikkus lööb välja ka antud teose puhul. Pole sugugi keeruline manada lugedes silme ette filmina jooksvat sündmustikku, mis lõpplahenduse suunas liikudes üha rohkem pinget üles krutib. „Pääsu pole“ sobib hästi nende põnevike austajatele, kellele meeldib koos peategelasega sündmuste arengud jälgida ja kaasa mõistatada, kes on tegelik pahalane. Põnevik, milles tõde pea viimse leheküljeni saladuses hoitakse, on just selline raamat, mis oma lugejat hiliste öötundideni üleval hoiab.










Tomi Kontio. „Koer nimega kass“ (Päike ja Pilv, 2021)

40 lk

Oma põlvkonna hinnatuima ja kiidetuima Soome luuletaja ja kirjaniku sulest ilmunud lasteraamat „Koer nimega kass“ jutustab loo koerast, kellele ema paneb nimeks Kass, sest kassid on iseseisvad ja iseseisvaks peab saama ka loo peategelane, kui ema ta maha jätab. Koer nimega Kass tunneb ennast aga hoopis tõrjutu ja üksildasena. Ringi rännates jõuab Kass linna, kus kohtub kodutu mehega nimega Nugis. Kuigi Kassi ema hoiatas teda inimeste eest, mõistab Kass, et ka Nugis on sama üksildane kui tema ja koos teevad nad sellele üksildusele lõpu. Kass ei ole enam üksildane segavereline krants, vaid koer, kes õpib usaldama.

Kaunite illustratsioonidega raamat koos sügavamõttelise sisuga, on südamlikult aus. Autor on kirjutanud raamatu neist, keda ühiskond eelistaks mitte näha, veel vähem nendega kokku puutuda. Ometi õpetab kodutu krants ja joodikust kodutu mees lugejale nii mõndagi sõpruse olulisusest ja julgusest, mida nõuab kellegi usaldamine. Siiski mõistavad mees nimega Nugis ja koer nimega Kass, et teineteist usaldades on neil paljugi võita.

Raamat on sobilik vanematele ja lastele ühiselt lugemiseks. Et kirjaniku kaunite mõtete sisu ja loo sügavus lapsele arusaadavam oleks,  võib tekkida vajadus, et lapsevanem loetut väikesele lugejale põhjalikumalt lahti selgitaks.

Tomi Kontio sulest on eesti keeles ilmunud veel:

"Luugiga lehm"