Kristin Hannah. „Ööbik“ (Varrak, 2016)
384 lk
Kooliõpetaja Vianne elab oma abikaasa
ja väikese tütrega Carriveau nimelises Prantsuse väikelinnas. Vianne’i rahulik elu
saab aga peagi peapeale pööratud, sest on aasta 1939 ja silmapiiril terendab Teine
maailmasõda. Vianne on sunnitud armastatud mehe rindele saatma ja iseenda hirmu
kiuste püüdma keerulisel ajal tütre nimel vapper olla. Kui natsid Prantsusmaa
vallutavad, pannakse Vianne’i tugevus ja meelekindlus proovile. Toidupuudus,
töö kaotamine ja üha kasvav juutide tagakiusamine näitab naisele sõja koledat
palet. Kui Saksa ohvitser nõuab enda majutamist Vianne’i majas, peab naine tütre
heaolu nimel tegema otsuseid, mis tema tõekspidamisi tõsiselt proovile panevad.
18-aastane Isabelle on kirglik ja
mässumeelne noor naine, kes erinevalt
oma vanemast õest ei kavatsegi kodumaad laastava võõrvõimu ikke all kannatada.
Isabelle võtab südameasjaks okupatsiooni vastu iga hinna eest mässata. Peagi liitub Isabelle vastupanuliikumisega, kus tema
ülesandeks saab levitada natsivastast propagandat. Vapper naine ei kohku
millegi ees tagasi, et päästa abivajajaid ja võidelda oma elu hinnaga
okupatsiooni vastu.
Vianne ja Isabelle on kaks õde,
kes saatuse sunnil on teineteisest kaugenenud. Kuid jälgides mõlema teekonda sõjast
räsitud kodumaal, kus vaprad õed annavad erineval moel oma panuse, et võidelda
ebaõiglase natsirežiimi vastu, elab lugeja kaasa mõlemale peategelasele. Autor heidab
valgust sõja sellele küljele, mis sageli tähelepanuta jääb – kojujäänud naiste
saatusele ja katsumustele, mis paneb inimese vastupidavuse kõige rängemal moel
proovile.
Alex North. „Poolpõlenud maja“
(Pegasus, 2023)
336 lk
Katie on alati oma noorema venna
Chrisi eest hoolitsenud. Aastaid tagasi juhtus aga midagi, mis venna ja õe
suhteid igaveseks muutis. Chris langes julma kallaletungi ohvriks, millest
vaevu eluga pääses ja mis tema hinge jäädavad armid jättis. Süütundest
muserdatud Katie pole endale ka aastaid hiljem andestanud, sest tunneb, et just
tema hooletusest on Chrisi elu allakäiguteed suundunud. Katie, kes on
õnnelikult abielus ja kasvatab oma pisitütart, pole Chrisist pikalt midagi
kuulnud. Naine pole isegi kindel, kas vend veel elavate kirjas on. Kui ühel
hetkel võtab Katie’iga ühendust uurija Laurence Page, kes väidab, et toimunud
on jõhker mõrv, mille peamine kahtlusalune on just nimelt Chris, ei saa Katie
käed rüpes istuma jääda. Olgu vend milline tahes, mõrvaks ta suuteline poleks
ja Katie tunneb, et venna nimel tuleb tõde välja selgitada ning Chrisi süütust
tõestada.
Samal ajal uurib politsei roima,
mis pandi toime kunagi Katie kodukandis tegutsenud sarimõrvarile kuulunud majas.
Mingil põhjusel elas selles poolpõlenud ja lagunenud majas hinnatud ja jõukas
filosoofia professor Alan Hobbes, kes keset ööd langes omaenda voodis mõrva
ohvriks. Uurides maja ajalugu ja Alani
surma üksikasju, tundub uurija Page’ile, et midagi kogu selle loo juures ei klapi.
Kui selgub, et viimane inimene, kes Hobbes’i elusana nägi, oli Chris Shaw, on
Page veel enam segaduses. Mida võiks olla eluheidikust Shawl pistmist Alan
Hobbes’iga?
Alex Northi sulest on järjekordselt
ilmunud põnevust ja närvikõdi tekitav romaan, mis „istutab“ lugeja pähe mitmeid
küsimusi, mis Northile omaselt viivad viimaks üllatavate
lõpplahendusteni.