kolmapäev, 15. detsember 2021

Detsembrikuu lugemissoovitus

 









Catherine Gaskin. „Suursaadiku naised. I-II raamat“ (Varrak, 1995)

278 lk (I osa)


Ühe oma aja populaarseima iiri-austraalia kirjaniku Catherine Gaskini 1995. aastal kahe raamatuna ilmunud teos  „Suursaadiku naised“ on kaasahaarav lugu kahe perekonna põimunud elusaatustest.

1930. aasta Londonis kohtuvad pargis juhuslikult kaks noort lapseootel naist. Lesknaine Ginny Clayton on mõjuka Ameerika perekonna liige, Dena Penrose on aga pärit vanast ja auväärsest inglise suguvõsast ning abielus inglise diplomaadi lord Camborne’iga. Erineva taustaga naiste juhuslikust kohtumisest tärkab pikki aastaid kestev sõprus, mida erinevad eluraskused ja pöördelise tähendusega ajaloosündmused, kaasa arvatud Teine maailmasõda, tugevalt proovile panevad. Siis aga juhtub midagi, mille tulemusel peavad Dena ja Ginny perekonnad ühiselt hakkama hoolitsema orvuks jäänud tütarlapse eest, kes muudab oma uue perekonna elu – nii nagu nemad temagi oma – jäädavalt.

„Suursaadiku naised“ võimaldab läbi aastate ja erinevate põnevate ajalooperioodide jälgida kahe perekonna elukäiku koos  inimeseks olemisega paratamatult kaasnevate võitude ja kaotustega. Kuigi armastusel selle erinevate esinemisvormidega on teoses oluline koht, on lisaks tegu kuulumisest ja inimeseks olemisest rääkiva looga, mis oma elulisusega paneb peategelastele kaasa elama ja ka kaasa tundma.

Juba ligi kolmkümmend aastat tagasi eesti keeles ilmunud romaan pakub lugemiselamust ka praegusele lugejale ning miks mitte haarata raamat tutvuse värskendamiseks uuesti kätte ka siis, kui see juba kunagi loetud on.










S.K. Tremayne. „Tulelaps“ (Pegasus, 2017)

328 lk

 

Lugejate seas oma debüütromaaniga „Külmakaksikud“ kiirelt populaarsust kogunud ja pseudonüümi S.K. Tremayne’i alt kirjutava autori sulest ilmunud teos „Tulelaps“, on sobilik lugemispala müsteeriumite ja närvikõdi austajatele. Oma kõhedust tekitava sisuga paneb  „Tulelaps“ lugejat võimaliku lõpplahenduse osas üha uusi küsimusi esitama. Nii nagu peategelane, tunneb ka lugeja ebakindlust ja kahtlust iga tegelase ja tema motiivide suhtes. Tegelikult tekitab sündmuste üha müstilisem areng umbusku ka peategelase enda suhtes. Põnevikule kohaselt mõjub teose tegelik lõpp just parajal määral ootamatult ja rabavalt.  

Äsja abiellunud ja oma värskesse abikaasasse Davidisse kõrvuni armunud Rachel kolib Londonist Cornwalli mehe uhkesse ja suurusugusesse  majja nimega Carnhallow House, kus seni üksinda elanud naist tõotab ees oodata unistuste elu – rikkus, armastus ja abikaasa õrnahingeline poeg Jamie. Idüll hakkab aga järk-järgult murenema, kui Jamie ühtäkki väidab, et tema surnud ema on hakanud ennast pojale ilmutama. Esialgu loodab Rachel, et kasupoja veider käitumine on leinava ja traumeeritud lapse viis ema surmaga toime tulla, kuid kui täiuslikuna tunduvas majas hakkab üha enam veidraid seiku juhtuma, aimab Rachel halba. Aimdusest saab reaalne hirm, kui poisi kummalised tulevikku puudutavad väited hakkavad täide minema. Ka perfektsena tundunud abikaasa David suhtub poja muutunud käitumisse tõrksalt, mis tekitab Rachelis ebakindlust ka oma mehe suhtes. Kuidas suhtuda aga võõraspoja süngesse ennustusse, et naine on jõuludeks surnud?

S.K. Tremayne’i sulest on eesti keeles ilmunud veel:

„Külmakaksikud“

„Tõde tõuseb, vesi kaob“

„Assistent“









Olivia Saar. „Eesti jõulumuinasjutte. Kuu ja tähed kuusepuul“ (TEA Kirjastus, 2007)

96 lk

 

Mis sobiks veel paremini südamesse jõulusoojust tooma ja jõulude-eelset ootusaega mõnusalt sisustama, kui Olivia Saare koostatud muinasjutukogumik „Eesti jõulumuinasjutte. Kuu ja tähed kuusepuul“. Kuigi lugejal võib tekkida ekslik arvamus, et muinasjutud ja iseäranis jõulumuinasjutud, on mõeldud vaid lastele, kutsub raamatu kaunis kaanepilt kogumiku järele haarama igas vanuses lugejaid, kes jõule armastavad.

Kogumik sisaldab kuutteist erinevat jõulumuinasjuttu, mis on kirjutatud tuntud ja armastatud Eesti kirjanike poolt. Teiste seas on jõululood kirja pannud Aidi Vallik, Lehte Hainsalu, Heljo Mänd, Heiki Vilep jt. Jõulumaagiat täis raamatust saab lugeda hajameelsest jõuluvanast, kes aasta tähtsaimal ööl äärepealt laste juurde hiljaks jäi; samuti tuleb juttu kõige laisemast päkapikust; rauast valmistatud piparkookidest ja paljudest teistest vahvatest ja südant soojendavatest jõulutegelastest ja nendega juhtunud sündmustest. Toredaid jõululugusid kaunistavad Priit Rea lummavad illustratsioonid, mis „mustadelgi“ jõuludel hinge ehedat jõulurõõmu toovad. Muinasjutud sobivad nii lastele lugemiseks või ettelugemiseks, kuid kahtlemata ka täiskasvanutele, kes heldimusega tagasi oma lapsepõlveaegsete jõulude peale mõeldaa saavad, et jõulutunne nüüdki endas taas üles leida.