Dinah Jefferies. „Teekasvataja naine“ (Tänapäev,
2016)
454 lk
„Teekasvataja naine“ viib lugeja 20. sajandi alguse
Tseilonile, kuhu üheksateistaastane Gwendolyn Hooper on värskelt saabunud, et
oma vastsele abikaasale, võluvale ja rikkale leskmehele Laurence’ile, täiuslik
abikaasa olla. Endalegi ootamatult mõistab naine aga, et elu Tseilonil erineb
paljuski tema eelnevast elust Inglismaal. Suhtumine istanduse tumeda
nahavärviga töötajatesse ja kohalike enda vaenulik meelestatus on noorele
naisele harjumatud. Uue elu muudab Gweni jaoks keerulisemaks ka abikaasa õde
Verity, kes ei tundu venna uut naist soosivat. Ka Gweni armastatud mehe
käitumine naise suhtes, näib olevat külmem kui enne. Kindel on seegi, et
Laurence’i minevikus on saladusi, millest rääkimisest mees tõrgub. Just siis,
kui Gwen tunneb, et on viimaks oma uue eluga kohanenud ja tema abielu sujub,
juhtub midagi, mis naise elu aastateks segi paiskab. Nüüd on Gweni kord varjata
suurt saladust, millest tema abikaasa ei tohi iial teada saada.
„Teekasvataja naine“ sobib hästi lugejatele, keda paeluvad
ajaloolised romaanid. Sündmustiku toimumiskoht ja aeg lisavad loetule vaid võlu.
Lugeja paisatakse koos peategelasega Tseilonile, mille inimesed, ajalugu ja
kultuur lugejale võõrad võivad olla, pakkudes võimalust ennast ajaloo selle
tahuga lähemalt kurssi viia.
J. A. Redmerski. „Sarai tapmine“ (Päikese Kirjastus,
2016)
336 lk
23-aastane Sarai pole nagu teised temavanused noored naised, kes võivad mängida mõttega võimalusi täis tulevikust. Sarai elukäik sai paika pandud, kui tüdruku ema ta 14-aastasena kodunt kaugele Mehhikosse Javieri, kurikuulsa narkoparuni, juurde elama viis. Aastate jooksul pole naine lahti lasknud unistusest põgeneda, et elada viimaks normaalset elu. Kaua oodatud põgenemisvõimalus ilmutab ennast, kui Javieri külastab salapärane mees, kelles neiu näeb viimaks võimalust põgeneda. Sarai plaanid lähevad aga vett vedama, kui ta avastab, et mees pole sugugi vähem ohtlik kui Javier.
Surm on Victorit juba lapsepõlvest saadik ümbritsenud. Kalestunud
ja halastamatu palgamõrvar ei kohku tagasi ühegi talle antud ülesande ees. Kuid
kui Victor avastab oma autost abivajava noore naise, peab mees langetama
otsuse, kas jääda oma ülesandele kindlaks või kuulata südametunnistuse häält. Järk-järgult
hakkab see tavatu paar üksteist usaldama, kuid oht pole sellega veel kaugeltki
möödas. Liiga palju inimesi ihkavad Sarai surma ja Victori oskustest ei pruugi
piisata, et naist tagaajajate küüsist päästa.
„Sarai tapmine“ järjeraamat:
„Izabeli taassünd“
Indrek Koff. „Kuhu lapsed said?“ (Härra Tee &
proua Kohvi, 2021)
72 lk
Indrek Koffi 2021. aastal ilmunud värsslugu „Kuhu lapsed
said?“ räägib lõbusa loo sellest, kuidas ühe rõõmsa linnakese lapsed tunnevad,
et ei soovi enam täiskasvanute pidevate käskude ja keeldude järgi elada. Mis
lust on elada linnas, kus nõutakse bussis, trollis ja trammis vaikust ning käia
võib ainult rivikorras? Nii leiavad lapsed, et linn tuleb maha jätta ja metsa
elama minna. Kuid linnakesse jäänud täiskasvanud ei tunne laste lahkumise üle
sugugi rõõmu. Elu ilma lasteta tundub kurb ja tühi – tänavatelt ei kostu laste
naeru ja kilkamist ning isegi varasemalt täiskasvanuid häirinud jonn ja kisa on
oodatum, kui tänavatel valitsev kõle vaikus. Nii otsustavad linnakese elanikud,
et lapsed tuleb iga hinna eest tagasi koju meelitada. Linnapea tuleb mõttele
saata välja sõjavägi, kuid lapsi leidmata tuleb sõduritel tagasi pöörduda.
Pedagoog otsustab enda meelest kavalama taktika kasuks ja püüab kookide ning
kommidega lapsi meelt muutma panna, kuid taas tulemusteta.
Meelitajaid-keelitajaid on teisigi, kuid iseteadlikud lapsed ei kavatse nii
lihtsalt järele anda. Kes aga osutub tõeliseks kangelaseks ja suudab lapsed
tagasi linna meelitada, selgub lugedes.
Elina Sildre joonistatud vahvate ja helgete piltidega raamatut
on tore lugeda nii lapsel endal kui ka vanemal. Raamat on pälvinud ka „Hea
lasteraamat 2021“ tiitli, mida Eesti Lastekirjanduse keskus koostöös
Lastekaitse Liiduga kord aastas eelmise aasta uudiskirjanduse hulgast
põhjalikult välja valitud lasteraamatutele jagab.
