Oktoobrikuu lugemissoovitus

 

Kristin Hannah. „Jaanimardika tee“ (Varrak, 2012)

468 lk

 

1974. aasta suvel tunneb Kate Mularkey ennast kaheksanda klassi kõige ebapopulaarsema tüdrukuna. Kui tema naabriks kolib salapärane ja julge Tully Hart, kes oma ilu ja tarkusega võidab kõigi südamed, muutub ka Kate’i elu jäädavalt. Ühel õhtul juhtub Tullyga midagi kohutavat, millest ta usaldab – endalegi üllatuseks – rääkida vaid Kate’ile. Ühine saladus liidab tüdrukuid ja neist saavad lahutamatud „TullyjaKate“, keda inimesed teavad kui Jaanimardika tee tüdrukuid.

Tully ja Kate on erinevad nagu öö ja päev. Omadega pahuksis ema hooletuse tõttu kannatas Tully lapsepõlves palju ja nii otsib ta saamata jäänud armastust ja hoolimist meestelt. Naist edasiviivaks jõuks saab kustumatu ambitsioon ja tahe jätta endast maailma märk maha. Nii saab Tullyst reporter, kes aastate jooksul karjääriredelil muljetavaldava tõusu teeb. Sellegi poolest tunneb naine endiselt, et õnnest on puudu miski, mis Kate’il olemas on - perekond.

Kate, vastupidi Tullyle, ei ihka karjääri teha, vaid soovib leida keegi, keda armastada ning kellega pere luua ja koos vananeda. Kate on aga sunnitud endale tõdema, et vahel on Tully isikupära kõrval raske iseendaks jääda. Ühel hetkel on  Kate sunnitud endalt küsima, kas ta peaks elult rohkemat tahtma.

Romaan jälgib kahe neiu naiseks sirgumist ja eluteed rohkem kui kolmekümne aasta vältel. Saatus veeretab nende mõlema teele takistusi, mille ületamisel on nendevaheline sõprus nagu valgust näitav majakas. Hoolimata vahel tekkivatest lahkhelidest ja riidudest leitakse alati taas tee teineteise juurde. Kuniks juhtub aga midagi, mis ähvardab kaks sõpra igaveseks lahku viia… 

Robert Bryndza. „Nine Elmsi mõrvar“ (Pegasus, 2020)

400 lk

 

„Nine Elmsi mõrvar“ on populaarse „Peainspektor Erika Fosteri krimipõnevike“ autori Robert Bryndza uue raamatusarja esimene romaan.

1995. aastal oli Kate Marshall noor ambitsioonikas politseiuurija, kellel oli pooleli kurikuulsa Nine Elmsi inimsööja juhtum. Eneselegi ootamatult tabab Kate – kes äärepealt oleks olnud mõrtsuka viies ohver – seni tundmatuks jäänud kurjategija, mis ootustele vastupidiselt hävitab naise paljutõotava karjääri ja ka tema isikliku elu. Oodatud toetuse ja abi asemel, hakkavad naise kohta ringlema alusetud kuulujutud, mis põhjustavad Kate’i politseitööst eemaldumise ja ennasthävitava käitumise alguse. Viisteist aastat hiljem on Kate püüdnud teha endast kõik, et kunagised õudsed sündmused seljataha jätta ja eluga otsast alata. Naine töötab õppejõuna ühes Inglismaa rannikuäärses ülikoolis, kuid juhtunu mõju suhetele kõige lähedasematega ei ole lasknud naisel täielikult terveneda. Kummitavate minevikuvarjudega lõpparve tegemise võimalus avaneb siis, kui ühe ammu kadunuks jäänud neiu meeleheitel vanemad võtavad Kate’iga ühendust, tehes šokeeriva avalduse, et kunagine Nine Elmsi mõrvar tappis aastaid tagasi nende tütre. Leinavate vanemate ainus soov on teada tõde ja leida oma tütre säilmed, et viimaks hüvasti jätta. Sündmused võtavad ootamatu pöörde, kui välja ilmub isik, kes kopeerib Nine Elmsi mõrvari kuritegusid. Kate, koos oma noore ja nutika assistendi Tristaniga, otsustab juhtumi lahendada. Kuid mida tähendab see Kate’i jaoks, kui Nine Elmsi mõrvari kopeerija peaks soovima oma iidoli lõpetamata töö lõpule viia?

 

Eradetektiiv Kate Marshalli raamatusarja teised osad:

„Udus uppunud“

„Pimedus langeb“

Alf Prøysen. „Kitsetall, kes oskas lugeda kümneni“ (Varrak, 2022)

32 lk

 

Norra lastekirjaniku Alf Prøyseni armastatud lasteraamat „Kitsetall, kes oskas lugeda kümneni“, mille abil on lapsed juba mitmeid põlvi numbreid lugema õppinud, ilmus sel aastal täiesti uues kuues, mida ehivad illustraator Hans Jørgen Sandnesi imearmsad illustratsioonid.

Ühel päeval näeb väike kitsetall, kel numbrid hästi selged, järvevees oma peegelpilti. Nutikas talleke „loeb“ ennast ära, kuid seda satub kuulama vasikas, kelle kitsetall samuti üle loeb. Vaesele kitsekesele toob numbrite tundmine aga hoopistükkis pahanduse kaela, kui loomad, keda ta teel kohates loendab, seda talle pahaks panevad ja kitsetalle taga ajama hakkavad. Tekkinud segaduses juhtub aga midagi, mille käigus selgub, et numbrite tundmisest on tegelikult palju kasu.

Lihtne ja kaasahaarav jutt aitab lastel pideva kordamise abil ühest kümneni numbreid õppida. Raamatu eestikeelne esmatrükk ilmus 1964. aastal, mis hetkeks oli teost trükitud juba 40 000 eksemplari. Eesti keeles  on ka ilmunud mitmeid kordustrükke, mis näitavad, kuivõrd ajatu ja armastatud antud raamat on.