Pam Jenoff. „Komandandi tüdruk“ (Ersen, 2015)
368 lk
Üheksateistkümneaastane Emma ja
tema abikaasa Jakob on jõudnud vaid mõned nädalad abieluõnne nautida, kui Teine
maailmasõda oma halastamatusega nende kodumaa Poola enda haardesse võtab.
Mässumeelne Jakob keeldub okupeerijate võimule allumast ning annab endast kõik,
et oma riigi püsimajäämisse panustada. Jakobi seotuse tõttu vastupanuliikumisega
on mees sunnitud Emma maha jätma ja ennast varjama. Juutidena on Emma ja tema
pere saatuseks vireleda jumalast hüljatud getos, kus äärmuslikud tingimused ja
haigused inimeste ridasid laastavad. Ootamatult avaneb naisel võimalus põgeneda,
kuid seda oma pere hülgamise hinnaga. Vastupanuliikumine annab Emmale uue identiteedi
ning neiu hakkab kandma mittejuudi nime Anna Lipowski. Saadetud elama abikaasa
katoliiklasest tädi juurde, pole Emma aga sugugi väljaspool ohtu. Olukord muutub
veelgi keerulisemaks, kui tädi Krysiat külastavad natsid eesotsas komandant Richwalderiga,
kes ilmutab Emma vastu varjamatut huvi, mida vastupanuliikumine soovib enda
kasuks ära kasutada. Emmale antakse pöörasena näiv ülesanne Richwalderi kasuks
tööle hakata, uurimaks natside okupatsiooniplaane. Pannes proovile oma abielu
ja tõekspidamised, peab naine komandandi usalduse võitma. Sealjuures tuleb
Emmal otsustada, milliseid piire ületada ning kust maalt jookseb piir, mille
ületamisel tagasipääsu enam pole.
„Komandandi tüdruk“ on
sõjaromaan, mis paneb ka lugejat mõtisklema õigete ja valede valikute üle ning juurdlema
selle üle, kui kaugele oleme valmis minema, et kaitsta endale tähtsaimat.
Riley Sager. „Lukusta kõik uksed“ (Rahva Raamat, 2021)
424 lk
Jules Larseni elu on olnud kõike muud kui meelakkumine. Hiljutiste
sündmuste tagajärjel rahatuks, elukohata ja murtud südamega jäänud naine on
valmis tegema mida tahes, et teda vesiliivana endasse tõmbavast ebaõnne mülkast
välja rabeleda. Seetõttu tundub korterihoidja tööpakkumine Manhattani
suursuguses Bartholomew kortermajas liiga hea, et tõsi olla. Lapsepõlves luges tüdruk
koos nüüdseks teadmata kadunud õega raamatut, mille kangelanna elas samuti
Bartholomew’s. Võimalus loetut ka ise kogeda ja seeläbi ennast õele lähemal tunda, peletab kõik naise kahtlused. Uue töökoha nõudmised – ei tohi tülitada
maja elanikke, öösel korterist ära olla ega külalisi vastu võtta – on küll
pentsikud, kuid kopsakas palganumber on rohkem, kui Jules unistada oskaks ja
seega ei kahtle naine töökohta vastu võtmast.
Olles ennast sisse seadnud, tutvub neiu Ingidiga, ühe teise
korterihoidjaga, kelle puhul näib Julesile paratamatult, et tüdruk kardab midagi. Maja sünge ajalugu on Julesi seni külmaks jätnud, kuid kui Ingrid
ühtäkki üleöö välja kolib ja jäljetult kaob, hakkab naine halba aimama. Enda
õuduseks avastab Jules, et Ingrid pole sugugi esimene korterihoidja, kes majast
kaduma on läinud. Jules mõistab, et ei tohi kedagi majaelanikest usaldada. Enda
elu ohtu seades võtab naine eesmärgiks välja selgitada, mis Bartholomew’s tegelikult aset leiab.
Südame kiiremini põksuma panev ja kõhedaid süžeepöördeid täis „Lukusta
kõik uksed“ ei jäta külmaks ühtegi lugejat.
Agnes Kolga. „Varjajad“ (Tänapäev, 2017)
240 lk
„Varjajad“ on kirjastuse Tänapäev 2015. aasta
noorteromaanivõistlusel äramärgitud töö, mille peategelane Kerli käib 11.
klassis ja elab teismelise igapäevaelu, mis on täis pidusid, sõpradega
koosviibimisi, esimesi armumisi ja ka esimest südamevalu. Kerli parim sõber on
Kaspar, kellesse neiu on salamisi arumunud. Kerli püüab segadust tekitavaid tundeid iga hinna eest varjata, et hinnalist sõprust mitte ohtu seada. Üha enam
tunneb tüdruk aga, et õhkõrn piir sõpruse ja armastuse vahel hakkab aina rohkem
hägustuma ning oma tegelike tunnete
varjamine muutub keeruliseks. Seda
iseäranis siis, kui klassi tuleb uus tüdruk, kes Kaspari tähelepanu köidab.
Kerli peab langetama otsuse, kas kuulata oma südamehäält ja poisile oma
tunnetest rääkida või hoida nendevahelist sõprust, mis tõe avalikuks saamisel puruneda võib.
