Lucinda Riley. „Seitse õde“ (Varrak, 2015)
456 lk
„Seitse õde“ on Lucinda Riley samanimelise mahuka – hetkel
kuuest eesti keeles ilmunud raamatust koosneva – raamatusarja esimene osa.
Omanäolisust annab Riley romaanidele sarja iga osa erinev peategelane, kelleks
on üks kuuest õest ja samuti autori oskus luua igas raamatus oma olustik ja
õhkkond. Imetlust väärib seegi, et Riley on suutnud väga oskuslikult kirjeldada mitmeid erinevaid tegevuspaikasid, mis viivad „Seitsme õe“ sarja lugejad
rändama pea üle terve maailma.
Esimene osa tutvustab lugejale kuut õde, keda traagiline elusündmus
toob üle pika aja kokku Atlantise nime kandvasse muinasjutulisse lapsepõlvekoju Šveitsis. Õed saavad uudise, et nende isa, keda tütarde poolt on
hellitavalt alati Pa Saltiks kutsutud, on ootamatult surnud. Mees lapsendas õed
juba väga väikestena, kuid tüdrukute päritolu on neile endile senini
mõistatuseks, mille lahtimuukimise peale pole nad enne isa surma tegelikult
mõelnudki. Mõistatuseks on ka Pa Salt
ise, kelle varasemast elust ja tegemistest õed väga vähe teavad. Sarja nimi
viitab seitsmele õele, kuid esimeses raamatus on öeldud, et seitsmenda ja
noorima õe lapsendamisprotsess kukkus läbi. Sellegi poolest loodab ja usub vist
pea iga sarja teised osad läbi lugenud inimene, et tulemas on ka seitsmendast
õest jutustav raamat.
„Seitse õde“ keskendub õdedest vanimale - Maia D’Aplièse’ile.
Pärast isa surma saavad õed personaalsed
ümbrikud, mis sisaldavad vihjeid nende tegelikule päritolule ja Pa Salti soovi,
et tütred kasutaks võimalust välja selgitada, kust nad pärinevad. Maia ümbriku
sisu lennutab ta üle ookeani Brasiiliasse Rio de Janeirosse, kus tema tõeotsingud
viivad ta ajas tagasi 1927. aastasse. Riley raamatutele lisab muuhulgas
põnevust just ajalooline aspekt, mis iga õe päritolu otsingutega kaasneb. Ühelt
poolt on iga osa peategelaseks üks õdedest, kuid teisalt paisatakse lugeja minevikusündmuste
ja tegelaste keskele, kellele raamatus oma osa pühendatakse. Teose edenedes
sulanduvad minevik ja olevik aga loogiliselt kokku, paljastades lõpuks ka otsitud tõe.
Mineviku-Rios soovib Izabela Bonifacio isa oma tütre iga
hinna eest aristokraadile mehele panna. Kirglik Izabela unistab aga vabadusest ia
maailmas ringi reisimisest. Armastuseta abielu sõlmimine tekitab noores
naises vaid ängistust. Izabelal õnnestub isa veenda, et too lubaks tal enne abiellumist
Euroopasse sõita. Pariisis kohtub tagasihoidlik tütarlaps noore skulptori
Laurent Brouilly’ga, kes Izabela senise maailmavaate täielikult uppi lööb.
Lucinda Riley „Seitsme õe“ raamatusari sobib kõigile, keda
paeluvad armastusromaanid, kust ei puudu ka ajalooline sündmustik. Erilist
rõõmu pakub tõelisele raamatukoile kindlasti ka raamatusarja osade rohkus ja
mahukus.
„Seitsme õe“ raamatusarja teised osad:
„Tormiõde“
„Varjuõde“
„Pärliõde“
„Kuuõde“
„Päikeseõde“
Ruth Ware. „Proua Westaway surm“ (Helios Kirjastus,
2018)
352 lk
Ruth Ware’i on kutsutud kaasaegseks Agatha Cristie’ks ja oma
populaarsust kogunud põnevikega on ta selle tiitli ka välja teeninud, nii ka antud romaani puhul. „Proua Westaway surm“ pakub lugejale parajat närvikõdi, olles samal ajal ka meeldivaks ja lihtsaks lugemispalaks oma ladusa kirjutamisstiili
poolest. Juba raamatu kaanepilt kutsub seda kätte haarama ja annab mõista,
et ka sisu on paljulubav.
Kui rahalistes
raskustes vaevlev ja üksik noor naine Harriet Westaway saab ootamatult kirja,
et on oma väidetavalt Cornwalli vanaemalt märkimisväärse varanduse pärinud, peab
tüdruk seda algselt eksituseks. Tema teada on vanavanemad surnud juba palju
aastaid tagasi. Sellegi poolest ei suuda Hal tänu kirjale tekkinud lootust enam
summutada. Üha suurenevates võlgades siplev ja oma elu pärast kartev neiu tunneb, et
väljapääsmatus olukorras ei jää tal muud üle, kui kirjale reageerida ja eksitusega kaasa minna.
Olles aga pettusega juba alustanud, ei oska Hal enam tekkinud olukorrast
kuidagi välja rabeleda. Asja ei tee paremaks seegi, et tüdruku väidetavatel
sugulastel tundub ka endil olevat valgust kartvaid saladusi.
Lugejal on kerge ennast Hali olukorda asetada, sest
sarnaselt tüdrukule, paisatakse lugejagi
sündmuste keskele, mis panevad iga tegelase motiivide osas kahtlema. Koos Haliga saab
lugeja lahti harutada saladusi, mis Westawayde pere ümbritsevad. Salapärasust
lisab seegi, et peatükkide vahele on põimitud esialgu tundmatuks jääva tegelase
päevikukatkeid, mis viitavad, et suursuguse maja seinad ja selle inimesed on
nii mõndagi näinud. Ware’il on õnnestunud oma raamatus luua olustik, kus
peategelase hirm pettusega vahele jääda on selgelt tuntav. Ka lugeja kõnniks
just kui pingule tõmmatu nööri mööda, mis võib iga hetk puruneda ja kaose kaasa
tuua.
Ruth Ware’i sulest on eesti keeles ilmunud veel:
„Pimedas, pimedas metsas“
„Naine kajutist nr 10“
„Valetamise mäng“
„Luku taga“
„Üks teise järel“
Marilyn Kerro. „Taassünd“ (Ühinenud Ajakirjad, 2019)
256 lk
Marilyn Kerro on paljudele eestlastele tuttav vene selgeltnägijate saatest „Selgeltnägijate tuleproov“, kus naine mitmel hooajal osales. Ka varasemalt on Kerro avaldanud raamatu, kus räägib, kuidas ta leidis oma kutsumuse, kuid annab ühtlasi erinevate eluvaldkondade ja probleemide osas nõu.
Marilyn Kerro teine raamat „Taassünd“ räägib kõigest sellest, mille vastu naise fännid on huvi tundnud. Juttu tuleb suhetest, iseendaga rahu tegemisest, hirmust, unenägudest ja kõigest muust, mis käib elu ja inimeseks olemise juurde. Naine on iga teema juures näidetena ära toonud ka tema enda kliente vaevanud probleemid ja nende probleemide tema poolt pakutud lahendused. Samuti pakub raamat midagi nende jaoks, keda paelub müstika ja kes usuvad kivide tervendavasse jõusse – igas peatükis on pildid erinevatest poolvääriskividest ning sealjuures ka kirjeldus, kuidas kivid oma omanikku abistada võivad.
Olgugi, et Kerro on oma tuntuse saavutanud tänu selgeltnägijate saates osalemisele, ei tasuks skeptikutel antud raamatusse eelarvamusega suhtuda. Olenemata sellest, kas lugeja usub selgeltnägijatesse, müstikasse ja silmaga mittenähtavasse võib „Taassünd“ sellegi poolest osutuda ootamatuks ja teretulnud abimeheks. Lohutav võib olla lugeda inimestest, kes on sarnaste probleemide ja muredega kimpus olnud. Kerro pakutud soovitustest ja juhistest võib abi leida ka kõige suurem skeptik. Marilyn Kerro pole küll psühholoog, kuid ta on inimene, kes näeb maailma ehk avatumate silmade ja südamega, kui enamik inimesi, kes on ära eksinud tänapäeva maailma väsitavasse kärasse-mürasse. Kerro rõhutab enesesse uskumise vajadust ja seda, et omaenda õnne osas vastutame kõige rohkem ikka meie ise.
Raamatule lisab kergust ja helgust silmatorkav kujundus ja kaunid pildid loodusest ning autorist endast.
Varasemalt ilmunud:
"Saatuse peegelpilt"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar