tag:blogger.com,1999:blog-74413709754215155772024-03-18T06:21:34.991-07:00Igal kuul toob Põltsamaa Raamatukogu Sinuni lugemissoovitusedLustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.comBlogger39125tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-24638151922624281012024-03-18T06:21:00.000-07:002024-03-18T06:21:00.403-07:00Märtsikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-I-njh5MWQy5tobhJWrwtDHLPgIfejdQHZDVpA8IiySAmXJy7zDZM27XALploqtfZwG6V6Ga9mRq8nZQIUFr8gorbeA_PCQ9IO44Q6Jcs7zlLl-wZ__zeGq8z1vtFs6k2lYYh9w1vzUoBlJ-t5oUMnX3bj6OVfKJMKXHNKjKHx0CALGHOPikRVO6K/s744/9789949259366.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="501" height="252" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-I-njh5MWQy5tobhJWrwtDHLPgIfejdQHZDVpA8IiySAmXJy7zDZM27XALploqtfZwG6V6Ga9mRq8nZQIUFr8gorbeA_PCQ9IO44Q6Jcs7zlLl-wZ__zeGq8z1vtFs6k2lYYh9w1vzUoBlJ-t5oUMnX3bj6OVfKJMKXHNKjKHx0CALGHOPikRVO6K/w169-h252/9789949259366.jpg" width="169" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Amy Harmon. <b>„Tehes nägusid“</b> (Ersen, 2016)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">280 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Ambrose Young on populaarne
keskkooliõpilane, kelle paljulubav karjäär kooli maadlustiimis on sillutanud
talle <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>tee kolledžisse. Lisaks sellele on
noormees ka äärmiselt nägus – tõsiasi, mis ei jää märkamata ka Fern Tayloril,
kes on poissi juba lapsest saadik salamisi imetlenud ja armastanud. Paraku teab
tüdruk, et Ambrose ei vaata teda sama pilguga. Suure südamega intelligentne ja
pealtnäha veidi nohiklik neiu pole end oma väikese kasvu, nägu katvate
tedretähnide ja talitsematute punaste lokkidega iial ilusana tundnud. Fern
usub, et pole lootustki, et keegi Ambrose’i-sugune temasse kunagi armuks.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Siis aga toimub 2001. aasta 11.
septembri terrorirünnak kaksiktornidele, mis oma traagilisuses kogu maailma
raputab. Ajendatuna sisemisest kohusetundest kodumaa ja iseenda ees otsustab
Ambrose Afganistani minna. Veennud endaga kaasa tulema ka oma nelja parimat
sõpra, lähevad viis noort meest sõtta, kuid ainult Ambrose naaseb elusana koju.
<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Endisest kirka tulevikuga
noormehest on järel pelk vari. Plahvatuses tõsiselt viga saanud mehe nägu on
osaliselt moonutatud, kuid lisaks välistele armidele on armistunud ka Ambrose’i
hing. Ta tunneb lämmatavaid süümepiinu hukkunud sõprade ees, kes oleksid elus,
kui ta poleks neid endaga sõtta kutsunud. Rõhuvas häbitundes peidab varasemalt
populaarne mees end linnarahva eest isa pagaritöökotta, töötades üksnes öistes
vahetustes. Ainuke, kes Ambrose’i haletseva pilguga ei vaata, on Fern Taylor,
kelle lahke süda ja vääramatu sõprus võib noormehe taas elule tuua.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">„Tehes nägusid“ on lugu kaotusest selle mitmes tähenduses.
Kuidas leida taas tee iseendani, kui kogu senine elu tundub kadunud olevat?
Kuidas endale andestada ja tunda elust taas rõõmu? See on lugu kahe pealtnäha
väga erineva inimese vahelisest sõprusest ja armastusest, mis saab võitu ka
kõige suuremast südamevalust. </span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiGkbcA_v2mr5Zmu2LywRLjOvmETo-utICXc-hmGxPnAI0u3RK5lz_yQWXz1YNruKGEOHafo5AlFeSm4NdOSi8M-QuwPaGwDcC_K2U1R0BMMPQ-c_Ev0zW5guiVYTvmSEBv4KFbiL-EqVZSJEN9Z-9u4q2uwm3vadb2eR17MAzCppixbkQTr_w63deO/s300/9789985356739.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="300" data-original-width="203" height="242" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiGkbcA_v2mr5Zmu2LywRLjOvmETo-utICXc-hmGxPnAI0u3RK5lz_yQWXz1YNruKGEOHafo5AlFeSm4NdOSi8M-QuwPaGwDcC_K2U1R0BMMPQ-c_Ev0zW5guiVYTvmSEBv4KFbiL-EqVZSJEN9Z-9u4q2uwm3vadb2eR17MAzCppixbkQTr_w63deO/w164-h242/9789985356739.jpg" width="164" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Katherine Applegate. <b>„Veidrik“</b> (Varrak, 2023)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">280lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><i><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></i></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Katherine Applegate’i liigutavas ja harivas raamatus on
peategelaseks saarmatüdruk, kelle ema kärsitu ja uudishimuliku loomuse pärast Veidrikuks
ristis. Väike saarmalaps on vallatusi täis – tema lemmiktegevusteks on
California rannikuvetes veeakrobaatikat teha ja lugusid jutustada. Seltsi pakub
talle sealjuures parim sõber Kairi, kellega on tore koos vees hullata ja toitu
otsides ookeanipõhja avastada. Veidriku hulljulgus ja lõppematu uudishimu põhjustab
ühel päeval aga suure õnnetuse, kui kohtumine mõrtsukhaiga saarmatüdrukule
tõsiseid vigastusi põhjustab. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Vigastatud Veidrik viiakse Monterey Bay Akvaariumisse, kus
sealsed töötajad teda ravima hakkavad. Nähes neid suuri veidra välimusega
olendeid sõbraliku moega enda ümber askeldamas, meenub Veidrikule, et nende tegelaste
hoole all on ta varemgi olnud. Siis õpetati ema kaotanud saarmapojale „saarmaks
olemist“, et tulevikus iseseisvalt ookeanivetes hakkama saada. Veetes
akvaariumis aega koos teiste liigikaaslastega, kes Veidrikule tema uut elukohta
tutvustavad, ei saa saarmapiiga siiski mõtlemata jätta, kas ta veel kunagi oma
parima sõbraga kohtub ning kas tõesti on ookeanieluga tema jaoks igaveseks
kõik.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Applagate’i „Veidriku“ näol on tegemist erakordselt armsa ja
soojust täis raamatuga. Vabavärsis kirjutatud lugu kirjeldab sündmusi Veidriku
pilgu läbi. Teosele lisab väärtust seegi, et tegu on tõsielust inspireeritud
looga, mis tutvustab lugejale Monterey Bay Akvaariumi programmi, mille raames
antakse orvuks jäänud saarmapojad saarmast kasuemade hoole alla, aidates neid
ette valmistada iseseisvaks eluks ookeanis.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Katherine Applegate on tunnustatud USA lastekirjanik, kelle loomingust
on eesti keelde tõlgitud varasemalt „Üks ja ainus Ivan”, „Poiss kahe peale”,
„Soovipuu” ja „Ümikarude küla”. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">„Veidrik“ sobib lugemiseks lastele alates II kooliastmest,
kuid meeldejäävat lugemiselamust pakub see ka täiskasvanule. Sel aastal tunnustas
Eesti Lastekirjanduse Keskus raamatut ka Hea Lasteraamat 2023 kleebisega.</span><o:p></o:p></p><br /><p></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-27774924920590681412024-02-16T06:13:00.000-08:002024-02-16T06:13:17.147-08:00Veebruarikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimPng7GaiMRNOOweHirgfF55Ylmu58lHgWCNTNZ-J2Tf0QDUznQoPRSE04mEo51UCPXZYWhRLBVstw-o8AGNpXJt99b0wdt2cs7U3MeLJCD7jMqPW8S4mET3qPTb-zK4Gk__bfIABc_70aYSWmcVJrXIeYHNCiVDVkP3Hg1L63aFh5sGFW1oY61jro/s744/9789985339046.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="532" height="215" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimPng7GaiMRNOOweHirgfF55Ylmu58lHgWCNTNZ-J2Tf0QDUznQoPRSE04mEo51UCPXZYWhRLBVstw-o8AGNpXJt99b0wdt2cs7U3MeLJCD7jMqPW8S4mET3qPTb-zK4Gk__bfIABc_70aYSWmcVJrXIeYHNCiVDVkP3Hg1L63aFh5sGFW1oY61jro/w154-h215/9789985339046.jpg" width="154" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal"><br /></p><p class="MsoNormal"><br /></p><p class="MsoNormal"><br /></p><p class="MsoNormal"><br /></p><p class="MsoNormal"><br /></p><p class="MsoNormal"><br /></p><p class="MsoNormal"><br /></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Kristin Hannah. <b>„Ööbik“</b> (Varrak, 2016)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">384 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kooliõpetaja Vianne elab oma abikaasa
ja väikese tütrega Carriveau nimelises Prantsuse väikelinnas. Vianne’i rahulik elu
saab aga peagi peapeale pööratud, sest on aasta 1939 ja silmapiiril terendab Teine
maailmasõda. Vianne on sunnitud armastatud mehe rindele saatma ja iseenda hirmu
kiuste püüdma keerulisel ajal tütre nimel vapper olla. Kui natsid Prantsusmaa
vallutavad, pannakse Vianne’i tugevus ja meelekindlus proovile. Toidupuudus,
töö kaotamine ja üha kasvav juutide tagakiusamine näitab naisele sõja koledat
palet. Kui Saksa ohvitser nõuab enda majutamist Vianne’i majas, peab naine tütre
heaolu nimel tegema otsuseid, mis tema tõekspidamisi tõsiselt proovile panevad.
<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">18-aastane Isabelle on kirglik ja
mässumeelne noor naine, kes <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>erinevalt
oma vanemast õest ei kavatsegi kodumaad laastava võõrvõimu ikke all kannatada.
Isabelle võtab südameasjaks okupatsiooni vastu iga hinna eest mässata. Peagi <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>liitub Isabelle vastupanuliikumisega, kus tema
ülesandeks saab levitada natsivastast propagandat. Vapper naine ei kohku
millegi ees tagasi, et päästa abivajajaid ja võidelda oma elu hinnaga
okupatsiooni vastu. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Vianne ja Isabelle on kaks õde,
kes saatuse sunnil on teineteisest kaugenenud. Kuid jälgides mõlema teekonda sõjast
räsitud kodumaal, kus vaprad õed annavad erineval moel oma panuse, et võidelda
ebaõiglase natsirežiimi vastu, elab lugeja kaasa mõlemale peategelasele. Autor heidab
valgust sõja sellele küljele, mis sageli tähelepanuta jääb – kojujäänud naiste
saatusele ja katsumustele, mis paneb inimese vastupidavuse kõige rängemal moel
proovile. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5f6c5lYSJxkbvs1ZkjOkdiXjCqrW05DuKxX6E_4L2Vc-cYJSHiztI-kQKmrxdIhhwN095AvSwzlpQYjnnOAC4puU53kvbAep9MjOlGDvUzj-KbCcQh5owXP6_shmDaQG_2SWZvezHvC6F6ea_B-adRYvmtmXV9CMiNd7dJ_lAC6VX1CcyJHUYeXNo/s700/9789916165553.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="700" data-original-width="466" height="239" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5f6c5lYSJxkbvs1ZkjOkdiXjCqrW05DuKxX6E_4L2Vc-cYJSHiztI-kQKmrxdIhhwN095AvSwzlpQYjnnOAC4puU53kvbAep9MjOlGDvUzj-KbCcQh5owXP6_shmDaQG_2SWZvezHvC6F6ea_B-adRYvmtmXV9CMiNd7dJ_lAC6VX1CcyJHUYeXNo/w159-h239/9789916165553.jpg" width="159" /></a></div><br /><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Alex North. <b>„Poolpõlenud maja“</b>
(Pegasus, 2023)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">336 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Katie on alati oma noorema venna
Chrisi eest hoolitsenud. Aastaid tagasi juhtus aga midagi, mis venna ja õe
suhteid igaveseks muutis. Chris langes julma kallaletungi ohvriks, millest
vaevu eluga pääses ja mis tema hinge jäädavad armid jättis. Süütundest
muserdatud Katie pole endale ka aastaid hiljem andestanud, sest tunneb, et just
tema hooletusest on Chrisi elu allakäiguteed suundunud. Katie, kes on
õnnelikult abielus ja kasvatab oma pisitütart, pole Chrisist pikalt midagi
kuulnud. Naine pole isegi kindel, kas vend veel elavate kirjas on. Kui ühel
hetkel võtab Katie’iga ühendust uurija Laurence Page, kes väidab, et toimunud
on jõhker mõrv, mille peamine kahtlusalune on just nimelt Chris, ei saa Katie
käed rüpes istuma jääda. Olgu vend milline tahes, mõrvaks ta suuteline poleks
ja Katie tunneb, et venna nimel tuleb tõde välja selgitada ning Chrisi süütust
tõestada. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Samal ajal uurib politsei roima,
mis pandi toime kunagi Katie kodukandis tegutsenud sarimõrvarile kuulunud majas.
Mingil põhjusel elas selles poolpõlenud ja lagunenud majas hinnatud ja jõukas
filosoofia professor Alan Hobbes, kes keset ööd langes omaenda voodis mõrva
ohvriks. Uurides maja ajalugu ja <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Alani
surma üksikasju, tundub uurija Page’ile, et midagi kogu selle loo juures ei klapi.
Kui selgub, et viimane inimene, kes Hobbes’i elusana nägi, oli Chris Shaw, on
Page veel enam segaduses. Mida võiks olla eluheidikust Shawl pistmist Alan
Hobbes’iga? <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Alex Northi sulest on järjekordselt
ilmunud põnevust ja närvikõdi tekitav romaan, mis „istutab“ lugeja pähe mitmeid
küsimusi, mis Northile omaselt viivad viimaks üllatavate
lõpplahendusteni. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span></span><o:p></o:p></p><br /><p></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-8949188535733684412024-01-19T02:29:00.000-08:002024-01-19T02:29:19.507-08:00Jaanuarikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjLxgpa6kwpcle5zf_MsWaO-DS7_RjeV3pGXoKGo1T3rxXl6bNCjBHkB-bVVLUVWXwA_OwAhyphenhyphenGmUqf4xYxFt0m1ivYMr4udYVEPRBkAq-U2EnfB_iR7c7uHtJJ4_in7JCq0Rv0srkXHhehj70XD-_hr_PKAyqxhVF23V7_xXt8L2gTProlUlwdTegs4/s411/9789949821303.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="411" data-original-width="277" height="266" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjLxgpa6kwpcle5zf_MsWaO-DS7_RjeV3pGXoKGo1T3rxXl6bNCjBHkB-bVVLUVWXwA_OwAhyphenhyphenGmUqf4xYxFt0m1ivYMr4udYVEPRBkAq-U2EnfB_iR7c7uHtJJ4_in7JCq0Rv0srkXHhehj70XD-_hr_PKAyqxhVF23V7_xXt8L2gTProlUlwdTegs4/w179-h266/9789949821303.jpg" width="179" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kelly Rimmer. <b>„Ema pihtimus“</b>
(Ersen, 2017)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">320 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Ema pihtimus“ on kahe naise – Olivia
ja Ivy – lugu, mis antakse edasi mõlema tegelase vaatevinklist. Olivia abielu
abikaasa Davidiga on täiuslik – mehe töö on neile võimaldanud kauni maja ja
muretu elustiili ning kirsiks tordil on pisitütre Zoe sünd. Kõik teavad, et
David ja Olivia on täiuslik paar ning David jumaldab oma naist taevani. Seda
vähemalt pealtnäha, sest peitudes näiliselt ideaalse abielu fassaadi taha, varjavad
abikaasad sünget saladust.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Davidi ema Ivy on oma poega alati
jäägitult armastanud. Ivy teab, et Davidil pole varasemate suhetega vedanud,
kuid seda seetõttu, et keegi pole Davidi jaoks piisavalt hea. Kui David armub
Oliviasse, on Ivy veendunud, et suhe leiab kiire lõpu, sest pole võimalik, et
selline naine nagu Olivia oleks Davidi vääriline. Kui noored abielluvad, peab
Ivy kibedusega tõdema, et Olivia on tulnud selleks, et jääda. Muidugi saab emasüda
aru, et tema poja abielus pole kõik päris korras, kuid probleeme on igas abielus
ja nende lahendamine tuleks paari enda hooleks jätta. Ivy usub, et kui David on
sunnitud Oliviat natuke karmimate meetmetega paika panema, siis on see naise
enda süü. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Siis juhtub aga midagi, mis
mõlema naise senise elu hävitab – David võtab endalt elu. Leinast murtud Olivia
teab, et on aeg tõtt rääkida, kuid kuidas seda teha, kui suudad vaevu elus
püsida. Samal ajal üritab leinaga toime tulla ka Ivy, kes süüdistab Davidi surmas
Oliviat. Mõlemal naisel on saladusi, mis päevavalgust kardavad, kuid nii Olivia
kui ka Ivy tunnevad, et peavad oma laste eest seisma, sest õige ema kaitseb oma
last iga hinna eest…</span><o:p></o:p></p><br /><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0gG97QM0ZPMDfA7bFh2bi4RkKI5XaA786KQCdkVNbUmRV6iqbZ1qsRPpVnTg_-KeY9Eg2KKXDD76PUxi23URuUZzyuFe6MROEcd16oVOHHN6XBvLJ8Tx8quXYT-IA_kvb3bD0YnjfOF_Yn9lZi-o395oZab60Xa__nxSSYvKNGuOgRMGEkql4MFk1/s744/9789949505753.jpg.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="496" height="239" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0gG97QM0ZPMDfA7bFh2bi4RkKI5XaA786KQCdkVNbUmRV6iqbZ1qsRPpVnTg_-KeY9Eg2KKXDD76PUxi23URuUZzyuFe6MROEcd16oVOHHN6XBvLJ8Tx8quXYT-IA_kvb3bD0YnjfOF_Yn9lZi-o395oZab60Xa__nxSSYvKNGuOgRMGEkql4MFk1/w159-h239/9789949505753.jpg.jpg" width="159" /></a></div><br /><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Stephen King. <b>„Lemmikloomasurnuaid“</b> (Pegasus, 2019)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">469 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kui doktor Louis Creed kolib
abikaasa ja kahe väikese lapsega lärmakast Chicago suurlinnast rahulikku
Maine’i, usub perekond, et tulevik on paljulubav. Vanamoodne, kuid ruumikas
maja tundub olevat õige koht, kus neljaliikmeline pere elada ja mälestusi luua
võiksid. Ainsaks ohumärgiks on maja lähedal kulgev maantee, mida mööda veoautod
suurel kiirusel sõidavad. Louis sõbruneb kiirelt eaka naabrimehe Judiga. Jalutuskäigul
maja taga asuvas metsas viib Jud Louis’i mööda hoolikalt niidetud jalgrada lemmikloomasurnuaeda
– või<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>„aida“, nagu on vigaselt
kirjutatud surnuaia juures oleval sildil – kuhu kohalikud oma kallid lemmikud
matavad. Nagu surnuaiad ikka, mõjub paik omal moel rusuvalt, kuid mitte sugugi
ohtlikuna ja nii ei oska Louis arvatagi, et tegelikult on tegu esivanemate
iidse matmispaigaga, mil lasub sünge saladus.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kui Louis’i tütre kass jääb auto
alla, viib mees Judi juhatusel looma surnuaeda, et ta seal maha matta. Pärast
seda, kui kass Louis’i suureks üllatuseks järgmisel päeval elusa ja tervena
koju tagasi jalutab, mõistab mees, et nende maja taga metsas asuva surnuaiaga on
midagi kohutavalt viltu. Kuigi pere lemmik on pealtnäha endine, on temaga
siiski midagi väga valesti. Alguse saab<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>õõvastav sündmusteahel, mis paneb Louisi armastuse oma lähedaste vastu ning
tema arusaamad elust ja surmast tõsiselt proovile.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Stephen Kingi
„Lemmikloomasurnuaid“, mis peaks olema iga õudukafänni lugemisnimekirjas, on
kahtlemata üks tema kõhedust tekitavamaid romaane, mille kohta on ka King ise
öelnud, et kõigist tema kirjutistest on just „Lemmikloomasurnuaid“ üks
hirmutavamaid raamatuid. Esmane käsikiri sai valmis juba 1979. aastal, kuid
raamatu sünge temaatika tõttu kahtles kirjanik, kas tahab, et raamat ilmuks.
1983. aastal ilmus siiski teose esmatrükk, mis eesti keeles nägi ilmavalgust
2013. aastal.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Raamatu põhjal on valminud ka
kaks filmi, millest uusim jõudis kinolinale 2019. aastal.<o:p></o:p></span></p><br /><p></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-33020522234828791952023-12-14T23:01:00.000-08:002023-12-14T23:01:16.780-08:00Detsembrikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg3rYKudwvk8H9W9fcxoMRHidRu5aBUtVqbtdcC5IJkm7iqpU3fWSLKN6qCmb1JLgxVGrtcm-_Nax3mtKtmidnDWLupjzaRyK-2ySylczY3ykFtYno1iUbgpwyD3iK5O6mMH5uYeqfQd3sARvCOtOBSBz1OGQkWp6Ab4BQdOaEvsVg6SYKF4P7LboNW/s744/9789949871346.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="501" height="236" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg3rYKudwvk8H9W9fcxoMRHidRu5aBUtVqbtdcC5IJkm7iqpU3fWSLKN6qCmb1JLgxVGrtcm-_Nax3mtKtmidnDWLupjzaRyK-2ySylczY3ykFtYno1iUbgpwyD3iK5O6mMH5uYeqfQd3sARvCOtOBSBz1OGQkWp6Ab4BQdOaEvsVg6SYKF4P7LboNW/w158-h236/9789949871346.jpg" width="158" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Kasie West. <b>„Seal, kus me pole veel käinud“</b> (Ersen,
2023)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">304 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kasie Westi „Seal, kus me pole
veel käinud“ on helge noorteromaan, mille peategelane Norah pole oma
lapsepõlveaegset parimat sõpra Skylerit juba mitu aastat näinud. Lastena olid
Norah ja Skyler lahutamatud, kuid kui poisi pere oli sunnitud kolima, jäi laste
suhtlus üha rohkem soiku, kuniks katkes täielikult. Norah on Skyleri
tegemistega kursis vaid tänu Instagramile, kus endised sõbrad üksteise
postitusi „laigivad“. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kui Norah ja Skyleri emad
otsustavad enne suvevaheaja lõppu koos peredega matkaautoreisile minna, tärkab
Norah’s lootus jahtunud sõprus Skyleriga üles soojendada. Ärasõidupäeval ei
suuda Norah taaskohtumist ära oodata, kuid endalegi ehmatuseks taipab tüdruk,
et distantsi hoidev Skyler oleks parema meelega kus tahes mujal kui autoreisil.
Lisaks näib Norah’le, et Skyleri vastumeelsus reisi osas on tingitud just
nimelt endise sõbra kohalolekust. Segaduses ja haavunud Norah püüab leppida
kurva tõega, et kunagine vankumatu sõprus on igaveseks purunenud. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Reisi jooksul paratamatult sageli
kokku puutuvad Norah ja Skyler on viimaks sunnitud omavahel suhtlema ning järk-järgult
soojeneb kunagine sõprus taas üles. Siiski on mõlemale selge, et sõprusest on
saamas midagi enamat. Segastele tunnetele lisavad pingeid ka reisiliste
omavahelised saladused, mis ilmsiks tulles ähvardavad osaliste elud mitmeski
mõttes pahupidi lüüa.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Westi noorteromaani kiituseks
võib öelda, et erinevalt paljudest teistest noorteromaanidest pakub antud
raamat kerget ja lõbusat lugemiskogemust. Kuigi peategelasi pannakse proovile,
on West säilitanud positiivse ja humoorika olustiku. </span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgqSBvizbgd_6IwKx53qwQpo3nJITwN3Y1_5vxa-5TMiISNX5IC3Jh-QPUE_N0wPG7s3aro90YRJnbHewtAcQmOIS0dmXnm1hEC_5IlxPIL9mY26hYOJ85gEo2GrleSPI9XIZEqgI2V5Mmwqsn-8w8ssTxcS0_F4Dr9UVONSTsUyc7z71IYB7GLp94S/s744/9789949827077.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="501" height="246" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgqSBvizbgd_6IwKx53qwQpo3nJITwN3Y1_5vxa-5TMiISNX5IC3Jh-QPUE_N0wPG7s3aro90YRJnbHewtAcQmOIS0dmXnm1hEC_5IlxPIL9mY26hYOJ85gEo2GrleSPI9XIZEqgI2V5Mmwqsn-8w8ssTxcS0_F4Dr9UVONSTsUyc7z71IYB7GLp94S/w165-h246/9789949827077.jpg" width="165" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Mike Omer. <b>„Tapja teadvus“</b>
(Ersen, 2021)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">360 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kriminaalpsühholoog Zoe Bentley
on oma töös osav – ta teab kuidas mõrvarid mõtlevad, sest aastaid tagasi,
teismelise tüdrukuna, langes ta ise äärepealt mõrva ohvriks. Toimunust
mõjutatuna on Zoe õppinud väärastunud psüühikaga tapjate mõistuse käänulistel
ja süngetel radadel teed leidma. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kui Chicagos toimub rida
mõrvasid, kus naisohvrid on kägistatud, palsameeritud ja jäetud sellisesse
poosi, nagu oleksid nad veel elus, kutsub FBI juhtumit uurima just Zoe. Naise
partneriks saab eriagent Tatum Gray, kellega naisel on raske ühist keelt leida.
Zoe on terav ja tähelepanelik, Tatum on aga ennast täis ning reeglitele vilistav
uurija, kellel on raske usaldada Zoe töömeetodeid. Zoe ja Tatum peavad õppima üksteisega
koostööd tegema ja teineteist usaldama, et tabada mõrvar enne, kui veel keegi
elu kaotab. Samal ajal püüab Zoe toime tulla minevikusündmuste järelmõjudega,
mille teeb keerulisemaks anonüümse saatja poolt saadetavad kummalise sisuga
ümbrikud. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Tapja teadvus“ on
psühholoogiline põnevik, kus erinevate süžee keerdkäikudega hoitakse lugejat
põnevil kuni raamatu viimaste lehekülgedeni. <o:p></o:p></span></p><br /><p></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-60979212191580776432023-11-15T23:30:00.000-08:002023-11-15T23:33:23.137-08:00Novembrikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeeTWPKiY3xvkEFxz-m33pcRMazeMSJ_-6krCcMzBrLw4nKpp7kHiVfNIPUTirai-sKZ5oauUWqFZlw6AsP4xW1M-VGLisUFRZ-HMq6hRy9KEfaCd9btrvC9EukD8ccuZwJs-koOOrtr5y5tiEIHJHrE9Wqlvon7Hf3Jz6_82mXTPs4apyqxAczO8v/s744/9789916141779.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="510" height="232" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeeTWPKiY3xvkEFxz-m33pcRMazeMSJ_-6krCcMzBrLw4nKpp7kHiVfNIPUTirai-sKZ5oauUWqFZlw6AsP4xW1M-VGLisUFRZ-HMq6hRy9KEfaCd9btrvC9EukD8ccuZwJs-koOOrtr5y5tiEIHJHrE9Wqlvon7Hf3Jz6_82mXTPs4apyqxAczO8v/w159-h232/9789916141779.jpg" width="159" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Jojo Moyes. <b>„Tähtede jagaja“</b> (Rahva Raamat, 2022)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">448 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Inglanna Alice Wright tunneb,
et vanemate pealesurutud ootused lämmatavad teda. On 1930. aastate lõpp ja ühiskonnas
on naisterahval kindel roll, millest kinni pidada. Alice ei tunne sellest
teadmisest rahulolu ning kui naine tutvub jõuka ameeriklase Bennett Van Cleve’iga usub
ta, et elu võib teha kauaigatsetud kannapöörde. Lootustele vastuoksa leiab
vastabiellunud Alice ennast Baileyville’i nimelisest linnakesest, kus ta ennast
sugugi koduselt ei tunne. Linnaelanikud vaatavad väljastpoolt tulnud naisele
kõõrdi, Bennetti isa ei pea oma miniat poja vääriliseks ning Alice’i armastatud
abikaasa väldib oma noorikut iga hinna eest. Pettunud, et abielu ja kodumaalt
lahkumine ei toonud tema ellu oodatud romantikat ja põnevust, haarab Alice
varmalt kinni võimalusest liituda ratsaraamatukoguga. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Raamatukogu eesotsas on kohalike
poolt tõrjutud mässumeelne Margery, kes paljude inimeste – iseäranis meeste –
meelehärmiks ühiskonnanormidest suurt ei hooli. Alguses on Margery skeptiline
peene inglise proua suhtes, kes tema arust vaid igavuse peletamiseks
raamatukoguga ühineda soovib. Koos töötades mõistavad naised, et mõlemas on
peidus rohkemat, kui esmapilgul paistab. Ratsaraamatukoguga liituvad ka Izzy,
Beth ja Sophia ning nii saavad viiest naisest sõbrad, kes ühise eesmärgi nimel
on valmis kõigele ja kõigile vapralt vastu astuma. Naised peavad leidma endas julguse
oma tõekspidamiste eest seista, sest paraku on neidki, kes ratsaraamatukogu
üllast ettevõtmist heaks ei kiida. Kaigaste kodaratesse loopimisse annab tubli
panuse ka Alice’i äi, kes ei salli silmaotsaski, et minia on liitunud sellise
skandaalse ettevõtmisega. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Mägedes hobustel raamatute
laialikandmine nõuab südikatelt naistelt kõva pealehakkamist. Ratsaraamatukogu
töö teevad keeruliseks ka kohalikud, kes seavad raamatukogu vajalikkuse
kahtluse alla ja selle kestmajäämist õõnestavad. Viisik peab mängu panema oma
nutikuse ja veenmisoskuse, et skeptilisi inimesi veenda lugemise ja seejuures
raamatukogu olulisuses. Uue hingamise leidnud Alice peab aga ümber mõtestama
kõik, mida ta seni sõpruse ja armastuse kohta teadnud on. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Tõestisündinud ainesel põhinev
ajalooline romaan pakub südamlikku ja nauditavat lugemiskogemust. Põnevust
lisavad ka ootamatud juhtumised, mis loo kangelasi vintsutavad ja neid proovile
panevad. </span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfNviiPHE2CJeB-7n5VfOpC6TEODuLoi8RYYZoB8zxoULoA1El3gUp-c5vJXBXCj4Id_nAE-4tHkfee8L_Cw-9uf2s6AifBelmLyt_gkYRGg0mucPs8t29UhmrG4XTYkbR5J0jWfKq12z1qaQuLfvBnDDqnGK-0tOXk2jWfx_tV8idSOf3ZIiK19WZ/s744/9789916613887_2.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="496" height="222" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfNviiPHE2CJeB-7n5VfOpC6TEODuLoi8RYYZoB8zxoULoA1El3gUp-c5vJXBXCj4Id_nAE-4tHkfee8L_Cw-9uf2s6AifBelmLyt_gkYRGg0mucPs8t29UhmrG4XTYkbR5J0jWfKq12z1qaQuLfvBnDDqnGK-0tOXk2jWfx_tV8idSOf3ZIiK19WZ/w148-h222/9789916613887_2.jpg" width="148" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Alex North. <b>„Varjusõber“</b> (Pegasus,
2021)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">336 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Paul Adams pole üle kahekümne
aasta kodulinna külastanud. Kui teistele inimestele seostuvad kodu ja
lapsepõlvega ilusad mälestused, tekitab minevikule mõtlemine mehele judinaid. Kui
Paul oli teismeline, juhtus midagi niivõrd kohutavat, millest mees täielikult
toibuda ei suutnudki. Pauli sõber James tapeti jõhkralt nende kahe
klassikaaslase poolt. Üks mõrvaritest saadi kätte, kuid kamba ninameest
Charliet ei leitudki üles. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kui Pauli eakas ema ootamatult
haiglasse satub, on mees sunnitud tagasi koju pöörduma. Ema külastades ütleb
aga naine midagi sellist, mis Paulis rahutust tekitab – mehe endises kodus peitvat
end keegi, kes tema ema jälgis. Ja nüüd tundub see „keegi“ silma peal hoidvat
ka Paulil. Kui kunagisele mõrvale sarnasel viisil tapetakse veel keegi, on Paul
sunnitu tõdema, et mineviku eest ei saa ennast igavesti peita ning tõe
väljaselgitamine võib osutuda elu ja surma küsimuseks. Kas tõesti on Charlie
tagasi, et nüüd ka Paul tappa või tegutseb linnakeses kurjategija, kes aastaid
tagasi sooritatud mõrva matkib?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">2019. aastal ilmus Alex Northi
pseudonüümi all kirjutava autori sulest ülimenukas põnevusromaan „Sosinamees“.
Sama kaasahaaravalt ja närvekõditavalt kõhedalt mõjub ka „Varjusõber“, mis taas
kord paneb lugeja endalt küsima, kust jookseb piir loomuliku ja üleloomuliku
vahel. Alex Northi „Varjusõber“ on suurepärane valik neile, kes armastavad
tempokaid kananahka ihule toovaid põnevikke. <o:p></o:p></span></p><br /><p></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-55153971006074748222023-10-17T02:14:00.000-07:002023-10-17T02:14:16.644-07:00Oktoobrikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEivq9b5uGzHyTLNI2YFetEf0ji-kyngKl9a6MAwzxs00fd71gHC-39BAS5-Z00d5p4JZEBKAgxXwvY1GV9DRlsWEoLBXqyCQ9bU_GkJfThYuBfpravKK0CybfqaI9vjdZz8V7ncL2edXeIuNBZo5RsB86MiAD2-sI7sd6xz-XoResDqg4NoY92h-vxR/s744/9789916142257.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="497" height="226" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEivq9b5uGzHyTLNI2YFetEf0ji-kyngKl9a6MAwzxs00fd71gHC-39BAS5-Z00d5p4JZEBKAgxXwvY1GV9DRlsWEoLBXqyCQ9bU_GkJfThYuBfpravKK0CybfqaI9vjdZz8V7ncL2edXeIuNBZo5RsB86MiAD2-sI7sd6xz-XoResDqg4NoY92h-vxR/w151-h226/9789916142257.jpg" width="151" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">V.E. Schwab. <b>„Addie LaRue nähtamatu elu“ </b>(Rahva
Raamat, 2023)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">592 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><i><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">On aasta 1714 ja prantslanna
Adeline LaRue ihkab rohkemat, kui elul talle pakkuda on. Tütarlapse vanemate
järeleandmatu soov on panna tüdruk mehele. Addie teab, et abielu mehega, keda
ta ei armasta ja talle laste sünnitamine, aheldab neiu igaveseks pisikese
Prantsuse kolkaküla külge. Kuid Addie usub, et maailmal on talle rohkem pakkuda
ja nii unistab ta kodust lahkumisest. Teades, et vanemate soovile ta vastu ei
saa, põgeneb Addie metsa, kus suures meeleheites jumalate poole palvetab. Nii
unustab neiu ühe olulise tõe – pärast pimeduse saabumist peab oma palvetega
ettevaatlik olema, sest jumalaid, kes pärast päevavalguse hääbumist vastavad, tuleb
karta.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Peagu astub varjudest välja noormees,
kes nimetab ennast Luciks ja pakub Addiele väljapääsu, mille ainsaks tasuks
noore naise hing. Kui Addie mõistab oma faustiliku tehingu tegelikku tähendust
– elada igavesti, kuid ilma, et keegi tema lähedastest teda enam mäletaks –
põgeneb naine kodukülast, et leida rahulolu maailmas rändamisest. Paraku taipab
neiu peagi, et omandatud kogemustel, teadmistel ja elamustel pole tõelist
väärtust, kui pole kedagi, kellega seda jagada. Sest sõlmitud tehingu suurimaks
varjuküljeks on tõik, et kõik inimesed, kellega Addie oma pika elu jooksul
kohtub, unustavad ta niipea, kui selja pööravad.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Addie leiab oma üksinduses
teatavat leevendust kord aastas, kui saabub tehingu aastapäev. Siis ilmub Luc
taas välja, et veenda Addiet tema elu haletsusväärsuses, mille ainus leevendus
oleks oma hingest lõplikult loobuda. Luci ärrituseks vastab naine talle aga
igal aastal eitavalt. Nii mööduvad sajandid, mille jooksul elab Addie erinevaid
elusid ja on tunnistajaks pöördelistele ajaloosündmustele. Addie armastab elada
ja ta on seda teinud hästi, kuid üksindusest enim piinab naist, et selle
võrratu maailma jaoks teda just kui ei eksisteeri. Siiski on Addie leidnud
viise julma needust üle kavaldada ja endast sel viisil maailma jälg jätta. Kolmsada
aastat pärast tehingu sõlmimist satub naine raamatupoodi, kus juhtub midagi,
mida pole juhtunud sajandeid – sealne töötaja mäletab tema nime.</span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhqByTJFA0MWedhHLNkQ9ITW-rs_WUNnlhimfEaSzxCskJR5MehJwCEji9JIIPMaJsx-VmE8aaSsvr1MoMjhxjR-grXimIVdT4Mgk1IkQ6FLHYnWKq9N3BGRDFLKnj8DoaIEFY5WExGmQgBe-YPwl_5tHVg9yFJm5o9HMTzM-s_bAp8LaDh6g0Y-Kqp/s587/9789949859399.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="587" data-original-width="399" height="230" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhqByTJFA0MWedhHLNkQ9ITW-rs_WUNnlhimfEaSzxCskJR5MehJwCEji9JIIPMaJsx-VmE8aaSsvr1MoMjhxjR-grXimIVdT4Mgk1IkQ6FLHYnWKq9N3BGRDFLKnj8DoaIEFY5WExGmQgBe-YPwl_5tHVg9yFJm5o9HMTzM-s_bAp8LaDh6g0Y-Kqp/w156-h230/9789949859399.jpg" width="156" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Julie Clark. <b>„Viimane lend“</b>
(Tänapäev, 2021)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">336 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Claire Cooki elu täiuslikkuses ei
julgeks keegi kahelda: tema abikaasa on tähtsa poliitilise dünastia perepoeg,
neile kuulub kaunis maja Manhattanil ja teda ümbritseb luksus, millesarnasest
oskaks mõni vaid und näha. Claire, erinevalt kõrvalseisjatest, teab aga tegelikku
valgust kartvat tõde. Härrasmeheliku pealispinna all on tema abikaasa manipuleeriv
ja vägivaldne mees ning Claire teab, et vajadus senine elu seljataha jätta pole
enam valiku-, vaid elu ja surma küsimus. Naine on teadlik, et tema abikaasa ei
taluks alandust, mida nende lahkuminek põhjustaks ja nii peab Claire välja mõtlema
vettpidava plaani, et ennast igaveseks Cookide perekonnast lahutada. Lootuskiir
paistab siis, kui ta kohtub lennujaamas Evaga, kelle elu tundub olevat sama
kohutav. Meeleheitliku otsuse tulemusena vahetavad naised omavahel lennupiletid
– Claire lendab Evana Oaklandi ja Eva Claire’ina Puerto Ricosse. Pärast
maandumist vajab Claire kohta, kus end abikaasa eest varjata ning parim paik
selleks näib olevat Eva kodu – keegi ei oskaks teda sealt otsida. Mõne aja
pärast avastab naine, et Eva ei pruugigi olla see, kellena ennast paista lasi
ja ühtäkki tunneb Claire, et on vihma käest räästa alla sattunud. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Elu pole Evat hellitanud. Üks vale
otsus katkestas naise paljulubavad ülikooliõpingud ja tõi petliku päästerõnga näol
tema teele inimesed, kes talle tööd pakkusid. Eva tööandjad aga nalja ei mõista
ning naine teab, et kui ta midagi ette ei võta, võivad tema tööandjad soovida
temast vabaneda. Kui Eva kohtab lennujaamas silmnähtavalt hirmunud ja
meeleheitel Claire’i, usub naine, et nende plaan on lollikindel – keegi ei oskaks
oodata, et lennule astub võõras naine ning maandudes saavad mõlemad jälgi
jätmata kaduda.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Siis aga kukub Eva lennuk alla…</span><o:p></o:p></p><br /><p></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-24334489949013352502023-09-14T02:02:00.000-07:002023-09-14T02:02:57.540-07:00Septembrikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgnqxr7Eb1W_8goubOLjIUbgu3qHB2iDirGV3Gfhjrp9tQtViJikIUB94dTTg9rGMtrPT3q4gnBuHxXdP0MFAMl-8JAD0oKLLCP93D-dv4CSJfB6nM2SAhVfJ7y8I4vR9xg4YbPhVzye70JIBUw0I_ny1uC98Pyc9UozfhV8NQyWWvkjfHlYNrAcgD0/s744/9789949829231.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="501" height="211" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgnqxr7Eb1W_8goubOLjIUbgu3qHB2iDirGV3Gfhjrp9tQtViJikIUB94dTTg9rGMtrPT3q4gnBuHxXdP0MFAMl-8JAD0oKLLCP93D-dv4CSJfB6nM2SAhVfJ7y8I4vR9xg4YbPhVzye70JIBUw0I_ny1uC98Pyc9UozfhV8NQyWWvkjfHlYNrAcgD0/w150-h211/9789949829231.jpg" width="150" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Sara Goodman Confino. <b>„Armastusest sõprade vastu“ </b>(Ersen,
2022)<b><o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">336 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><span style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Lily Weiss on vaimukas 32-aastane
naine, kes oma ema suureks meelehärmiks on aga endiselt vallaline. Naine ise sellest
suurt numbrit ei tee, kuid kui tema nooremad õde ja vend teatavad üheaegselt
abieluplaanidest, millele lisanduvad veel ka Lily kolme sõbranna teated
peatsest abiellumisest, hakkab naine kahtlema, kas tema jaoks leidubki seda
õiget. Sõbrad peavad Lilyt aga lojaalseks ja heaks sõbrannaks, mis on ka
põhjuseks, miks viis pruuti paluvad teda enda pulmadesse pruutneitsiks.</span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Hirm üüratute kulutuste ees, mida
pruutneitsiks olemine nõuab, pole võrreldav emotsionaalse lõivuga, mida nõuab
ühel pruutneitsil viies pulmas osalemine. Tujukate pruutide narrusteni
küündivate soovidega on niigi raske rinda pista, kuid kui Lily peab võitlema ka
pruutide kohutavate sõbrannadega, tunneb naine, et tema kannatuste karikas on
täis saamas. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Hoolimata sellest, et Lily oma
sõpru ja perekonda palavalt armastab ja nende nimel kõigeks valmis on, ei mahu talle
<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>pähe, kuidas pulmade korraldamine võib talle
kallid inimesed täiesti ogaraks muuta. Vajadusest oma hirmudest, ärritusest ja
pruutneitsiks olemise jaburusest kirjutada, sünnib anonüümne blogi
„Pruudimaania“, kus Lily teravmeelselt vaimukates postitustes kõik oma tõelised
tunded välja elab. Ta kirjutab hirmust kahaneva pangaarve ees, kapriissete
pruutide lõpututest nõudmistest ja sellest, kuivõrd ebamugavalt ta end kõige
selle keskel tunneb. Paraku on teada, et anonüümsus on internetis kaheldava
väärtusega mõiste ja ühel hetkel on paratamatu, et üha populaarsemaks muutuv
blogi koos oma tegeliku autoriga päevavalgele kistakse…<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Armastusest sõprade vastu“ on
humoorikas lugu ühe naise lojaalsusest sõpradele ja sellest, millistesse koomiliselt
jaburatesse olukordadesse see teda asetab. Lily loo läbi saab lugeja heita
pilgu ka Ameerika pulmakorraldusse, mis Eesti kommetest mitmeski mõttes erineb.
Pruutneitsina lasub Lilyl kohustus osaleda lõpututes kleidiproovides,
korraldada viis tüdrukute õhtut, reisida pulmas osalemiseks välismaale ja
sealjuures peab ta olema valmis ka kõige selle eest ise maksma. Kuidas mõjub
järjest suurenev kohustuste koorem aga tema ja talle kallite inimeste suhetele?<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhaCuGE_z1FONW4QdP9PanSJYxykzV_Sstw90VT9qXoorMNkt_meZzR1cyelPKlpKmhfEaEw9INDQMmGCjwjHcoMATjK6xM3EasPX3y6gaKfrsFcNZ8En-rhOMU9zHJfn1KCO9ssPhXpYhzM_yD3Kcw4wcxGRBPDN0GGJRQn4fzUEUV8qk11QGPzK7B/s600/9789916661499.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="398" height="222" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhaCuGE_z1FONW4QdP9PanSJYxykzV_Sstw90VT9qXoorMNkt_meZzR1cyelPKlpKmhfEaEw9INDQMmGCjwjHcoMATjK6xM3EasPX3y6gaKfrsFcNZ8En-rhOMU9zHJfn1KCO9ssPhXpYhzM_yD3Kcw4wcxGRBPDN0GGJRQn4fzUEUV8qk11QGPzK7B/w159-h222/9789916661499.jpg" width="159" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Lucinda Berry. <b>„Täiuslik laps“</b>
(Rahva Raamat, 2021)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">400 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Psühholoogiline põnevik „Täiuslik
laps“ jutustab kõhedust tekitava loo abielupaarist, kelle suurim unistus on saada
laps. Paraku on kirurgist Christopher ja meditsiiniõest Hannah aastaid
tagajärjetult püüdnud loomulikul teel lapsevanemateks saada. Mõlemad tunnevad,
et nende muidu täiuslikust elust ja täisväärtuslikuks perekonnaks olemisest on
puudu vaid nende ühine laps. Siis aga tuuakse haiglasse, kus Christopher ja
Hannah töötavad, hüljatuna ringiekslev selgete väärkohtlemise tunnustega laps.
Kogu haiglat šokeerib väikese Janie-nimelise tüdruku juhtum, mille järjest
selguvad õõvastavad üksikasjad toovad päevavalgele, et tüdruku lapsepõlv on
olnud täis julmust. Paratamatult on toimunu jätnud Janiele oma jäljed – olgugi,
et tegu on kuueaastase lapsega, on ta nii vaimselt kui sotsiaalselt oma
arengutasemelt maas. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Ainuke inimene, kellega tüdruk on
võimeline sidet looma, on Christopher, kes lapsesse jäägitult kiindub.
Hoolimata Hannah’ kõhklustest, veenab mees Hannah’t Janiet adopteerima. Värsked
lapsevanemad teavad, et Janie paranemise teekond saab olema pikk ja vaevaline,
kuid nad ei oska arvatagi, kui sügavalt on lapse psüühika tegelikult
kahjustatud. Sellegi poolest ei anna Christopher alla, kuid Hannah, kellel on
keeruline Janiega sidet luua, tunneb üha rohkem, et otsus laps nende juurde
võtta, oli suur viga. Hannah’le tundub, et Janie manipuleerib Christopheriga ja
üritab meelega nende vahele kiilu lüüa. Kui Janie käitumine muutub järjest
hirmutavamaks, mõistab naine, et tema suurimad hirmud on tõeks saamas.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Dr Lucinda Berry on
traumapsühholoog ja lapsepõlvetraumade uurija. Tõsiasi, mis kahtlemata lisab
romaanile usutavust ja muudab lugemiselamuse veelgi kõhedamaks. Berry kasutab
oma töökogemust oma kirjutistes osavalt ära, näidates lugejale inimpsüühika
koledaimaid külgi. Autor paneb lugejat mõtisklema selle üle, mis on kurjus ja
kuidas toime tulla mõttega, et pealtnäha süütu laps võib olla psühhopaat. </span><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p> </o:p></p><br /><p></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-35681040214329930882023-06-04T23:19:00.000-07:002023-06-04T23:19:23.950-07:00<p> <a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8-O6QHxhO1RnHXL-qAic95z9AxHIJwA2aWjc1edChZJBxxNzudAP6y0qoDerHM1VvokhgiTx7r0TXBBaQUYaQ4xCE75le4XNsL4qM5m2k9qvq1K71op1xHTkFh6cVpbqVHijG7Jb_PRRlmlr3zZ0g9o88C3CHQX56lrytyU0PFZuEiIGxNgmsug/s2245/Suvekuudel%20on%20lugemisblogi%20puhkusel!.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="2245" data-original-width="1587" height="757" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8-O6QHxhO1RnHXL-qAic95z9AxHIJwA2aWjc1edChZJBxxNzudAP6y0qoDerHM1VvokhgiTx7r0TXBBaQUYaQ4xCE75le4XNsL4qM5m2k9qvq1K71op1xHTkFh6cVpbqVHijG7Jb_PRRlmlr3zZ0g9o88C3CHQX56lrytyU0PFZuEiIGxNgmsug/w535-h757/Suvekuudel%20on%20lugemisblogi%20puhkusel!.png" width="535" /></a></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-57078728968340184582023-05-12T03:02:00.001-07:002023-05-12T03:02:14.801-07:00Maikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjz6NJeTwkIvkTzCgxqmLaq9gFkJ2LQVzGHHF_zm415GM2tA7PVKqQXyPk6ZFGGUtC2UmB-BKITZpkzAECZGYOqHQD7UhyhXEzC0BMG9BMOPtA55r7GobSYdwn6x3uYpFWreLFKmSYN7JbZgD8-2K8XPW_MBKKMYg2j_Pv2YYNMczmu9Uc1WRQ6nw/s744/9789949870134.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="540" height="233" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjz6NJeTwkIvkTzCgxqmLaq9gFkJ2LQVzGHHF_zm415GM2tA7PVKqQXyPk6ZFGGUtC2UmB-BKITZpkzAECZGYOqHQD7UhyhXEzC0BMG9BMOPtA55r7GobSYdwn6x3uYpFWreLFKmSYN7JbZgD8-2K8XPW_MBKKMYg2j_Pv2YYNMczmu9Uc1WRQ6nw/w169-h233/9789949870134.jpg" width="169" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Kelly Rimmer. <b>„Kui ma su kaotasin“</b> (Ersen, 2017)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">328 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><i><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Leo ja Molly tunnevad teineteist
juba lapsepõlvest saadik – Leo oli Molly vanema venna parim sõber. Aastaid
pärast venna surma võtab Molly mehega ühendust, et uurida venna surma
asjaolusid lähemalt. Algselt ebamugavast kohtumisest saab alguse sõprus, mis nende
kahe vahel säriseva pinge all armastuseks kujuneb. Tõsiasi, mis paneb mõlemat
siiralt imestama, sest Leo ja Molly ei saaks üksteisest rohkem erineda – Leo on
mustanahaline keerulise lapsepõlvega, end ise üles töötanud mees, kes armastab
adrenaliini ja töötab sõjakorrespondendina eluohtlikes sõjapiirkondades. Molly seevastu
on rikaste vanemate järeltulija, kes sündinud hõbelusikas suus ja näinud terve
oma senise elu vaeva, et oma võimukale isale meele järele olla. Erinevustest
hoolimata otsustavad Leo ja Molly abielluda. Abielu algus on paljutõotav ja
üheskoos tunnevad vastabiellunud, et on võitmatud. Paratamatult saab esialgne
lumm aga murtud, kui Leo kirg oma töö suhtes hakkab tema kooselu Mollyga tugevalt
mõjutama. Kui Molly ja Leo abielukriis on jõudnud haripunkti, juhtub mehega
tööülesannete täitmisel raske õnnetus, millest Leo vaevu eluga pääseb ja mille
tagajärjel mees mälu kaotab. Kui Molly kiirustab Leo juurde, et aidata tal
õnnetusest taastuda, armuvad teineteisest kaugenenud abikaasad taas, kuid naine
teab, et ühel hetkel Leo mälu taastub ja siis seisavad nad vastamisi valusa
tõega, mis taasleitud hapra armastuse hävitada võib. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">On tavapärane, et armastusromaan
lõpeb peategelaste abieluga, mis kestab „õnnelikult kuni elu lõpuni“. „Kui ma
su kaotasin“ on emotsionaalne ja mõtlemapanev lugu kahe inimese vahelisest suhtest,
mis järgneb abielule ja muretule mesinädalate perioodile. Raamat on pilguheit abielu
ja armastuse olemusele mõlema tegelase vaatevinklist.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Kas probleemid ja üksteisele haiget tegemine
tähendab, et armastus pole tõeline? Kuidas pühenduda abielule ja abikaasale,
kaotamata seejuures iseennast? Nendele küsimustele vastab autor läbi Molly ja
Leo armastusloo, mis oma aususe ja siirusega lugejat paratamatult puudutab. </span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhqTjIqDuf7DSS7LPB_GbchaVrN1vV4UYQ6h71HwOgZssJNYZnlkpUHNBnFUjWgmjX7zrXmUbNqOqmGXXRW-3pJFL-oHk0xFpsiHypnW-hI6v3MUXqZ8GJf1rl5sDKSF_lBg49YP4SRF8-Rle5VCzwnqBW3rjGg0H0KDGcPSvnrudEnVOzjg-YEtQ/s500/9985736729.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="500" data-original-width="329" height="255" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhqTjIqDuf7DSS7LPB_GbchaVrN1vV4UYQ6h71HwOgZssJNYZnlkpUHNBnFUjWgmjX7zrXmUbNqOqmGXXRW-3pJFL-oHk0xFpsiHypnW-hI6v3MUXqZ8GJf1rl5sDKSF_lBg49YP4SRF8-Rle5VCzwnqBW3rjGg0H0KDGcPSvnrudEnVOzjg-YEtQ/w168-h255/9985736729.jpg" width="168" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Norma Khouri. <b>„Kaotatud au.
Armastus ja surm tänapäeva Jordaanias“ </b>(Sinisukk, 2003)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">192 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Kaotatud au“ kuulub naiste
traagilistest elusaatustest rääkivate valgete raamatute sarja. Teose autor Norma
Khouri jutustab tõestisündinud kurva loo oma parimast sõbrannast Daliast. Norma
ja Dalia kasvasid üles Jordaania pealinnas Ammanis. Sündinud tüdrukuna, oli
Dalia ja Norma saatus juba ette kindlaks määratud – alluda kõhklematult oma
pere meestele, abielluda isa poolt valitud moslemist mehega ja sünnitada talle
lapsi. Dalia ja Norma pole aga tüüpilised moslemineiud, kes pimesi ja
nurisemata oma isade ja vendade käske täidavad. Leidlikud sõbrannad otsivad
ikka ja jälle viise, kuidas erineda ja endale natuke rohkem vabadust nõutada. Nii
õnnestub noortel naistel oma perekondi veenda, et saada luba avada ühine juuksurisalong.
Võimalus tööl käia pakub Daliale ja Normale raasukesi paljuigatsetud vabadusest.
Hoolimata sellest, et Dalia vend naisi tööl pingsalt valvab, õnnestub sõbrannadel
„varastada“ omavahel olemise hetki, et rääkida teineteisele oma unistustest ja avaldada
lootust elada kunagi kusagil mujal teistsugust elu. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Ühel päeval astub salongi sisse
noor sõjaväelane Michael, kel tekib Daliaga koheselt side. Oma eludega riskides
kasutavad tüdrukud kavalust, et Dalia saaks võimaluse oma armastatuga kohtuda. Olgugi,
et Dalia ja Michaeli suhe on puhtalt platooniline, on naise jaoks äärmiselt
ohtlik isegi Michaeliga rääkida, sest vallaline naine, kel pole saatjaks meespereliiget
ei tohi võõra meesterahva seltsis viibida. Lootuse saada perekonnalt luba
abiellumiseks nullib seegi, et Michael on katoliku usku. Moslemist neiul on
karmilt keelatud teisest usust mehega lävida, veel vähem abielluda. Keelust
üleastumine lõppeks naisterahva jaoks surmaga, sest naise elust tähtsam on
perekonna au kaitsmine. Peagi juhtubki vältimatu – Dalia meespere hakkab
kahtlustama, et neiu on nende perekonda rüvetanud ja meestel pole kahtlustki,
et Dalia tegudele peab järgnema karistus…<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Norma Khouri kirjutas „Kaotatud
au“ oma südamesõbranna mälestuseks, andmaks hääle neile naistele, kes
tänapäevalgi aumõrvade tõttu hirmus peavad elama. Võrdõiguslikkusest juhinduvas
ühiskonnas elanuna on raske hoomata Norma kirjeldatud julmust, mida mehed oma
naispereliikmete vastu korda saadavad ja seda sealjuures karistust kandmata.
Silmiavav teos on paeluv, kuid vältimatut lõppu ette teades kahtlemata rusuv
lugemine.</span><o:p></o:p></p><br /><p></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-12286365735024572432023-04-14T01:59:00.001-07:002023-04-14T01:59:13.383-07:00Aprillikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgkKUy2nLnGHzrPIZU4ItNJ07_dQfqQrSy1MXtB0Eque2SFLB7LVJ2wzzEaNbI9wkG8uEN8oicqCWxwxtovEtrYYkh4nbpnQdVr5Uwn5whwB0g_rIBQ-WEi1cyB3162EbrC1wtR8v8ZiSrVC5eMgvyB7vjNi49SjSa-a9Ti3cXv4nX81XWflPpmuQ/s245/9789985335253.gif" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="245" data-original-width="175" height="228" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgkKUy2nLnGHzrPIZU4ItNJ07_dQfqQrSy1MXtB0Eque2SFLB7LVJ2wzzEaNbI9wkG8uEN8oicqCWxwxtovEtrYYkh4nbpnQdVr5Uwn5whwB0g_rIBQ-WEi1cyB3162EbrC1wtR8v8ZiSrVC5eMgvyB7vjNi49SjSa-a9Ti3cXv4nX81XWflPpmuQ/w163-h228/9789985335253.gif" width="163" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Charles Martin. <b>„Mägi meie vahel“</b> (Varrak, 2015)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">312 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Salt Lake City lennujaamas ootavad
reisijad lendu, mis väljas möllava tormi tõttu paraku tühistatakse. Üks
ootajatest on meditsiinikonverentsilt koju Floridasse tagasi suunduv doktor Ben
Payne. Püüdes iga hinna eest järgmisel päeval toimuvate lõikuste ajaks tagasi
jõuda, otsib Ben tšarterlennuki, mille piloot lubab mehe Denverisse viia, kust
oleks ohutu Floridasse edasi lennata. Oodates jääb aga Benile silma noor ja
veetlev ajakirjanik Ashley Knox, kes samuti kojupääsemist ootab. Ben otsustab
ühte lennuki kahest kohast naisele pakkuda. Ashley, kel seisab paari päeva pärast
ees altari ette astumine, haarab võõra pakutud õlekõrrest tänulikult kinni. Pärast
õhkutõusmist tabab pilooti aga infarkt, mistõttu kukub lennuk mägedes alla.
Sellel inimasustuseta ja kõledal maa-alal, kus oht varitseb iga nurga taga,
peavad imekombel ellu jäänud, kuid vigastatud, Ben ja Ashley püüdma ellu jääda,
et elusana tagasi koju jõuda. Ben, kes tunneb ennast süüdi, et tema tõttu sattus
õnnetusse ka Ashley, teeb endast kõik, et ennast ja naist päästa. Selle käigus
peavad aga mõlemad rinda pistma julgusega iseendale silma vaadata, tegemaks
minevikuga rahu.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Mägi meie vahel“ on lugu
ellujäämisest, armastusest ja iseendaga leppimisest. Teose põhjal on 2017.
aastal valminud ka samanimeline film, kus peaosades mängivad Kate Winslet ja
Idris Elba.</span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjhi8qOteypXZQmlFKaxJjUVxEHSsQ6wVEUWPN7ojyJtJPanBno8zbylVTr9man2ulaZbqx9isBzPLcGzv0YzXZyqyT-r2u_vL6w6iKCC9AKYQJXeg0dYOLp1C2rqihwWwDuAV3LLC9FX4_usAs0K3p0Sb5s-Qr30pG5ESofqNPYN_Sz59qhJvXdw/s744/9789916634431.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="485" height="253" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjhi8qOteypXZQmlFKaxJjUVxEHSsQ6wVEUWPN7ojyJtJPanBno8zbylVTr9man2ulaZbqx9isBzPLcGzv0YzXZyqyT-r2u_vL6w6iKCC9AKYQJXeg0dYOLp1C2rqihwWwDuAV3LLC9FX4_usAs0K3p0Sb5s-Qr30pG5ESofqNPYN_Sz59qhJvXdw/w165-h253/9789916634431.jpg" width="165" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Sally Harris. <b>„Topelt-Felix“</b> (Ühinenud Ajakirjad,
2021)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">192 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><i><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></i></p>
<p class="MsoNormal" style="background: white; line-height: normal; mso-margin-bottom-alt: auto; mso-margin-top-alt: auto; text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><span style="color: black; mso-color-alt: windowtext;">Üheteistkümneaastane Felix Twain pole tavaline
muretu koolipoiss. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Felixi elu juhib arv
number kaks. Poiss teeb kõike paarikaupa – tervitab inimesi kaks korda järjest,
astub trepist alati kaks astet korraga, sätib asju paarikaupa jne. Felixi aju
seab talle piiranguid ja reegleid, mille järgi poiss – ja paraku ka tema ümber
elavad inimesed – on sunnitud elama. See aga muudab Felixi elu üha
keerulisemaks, kuniks asi on niivõrd hull, et direktor ähvardab ta koolist
välja visata. Felixi arust oleks kõik hästi, kui inimesed vaid reegleid
järgiks, sest nende järgimata jätmine tekitab Felixis segadust ja hirmu.
Plaaniväline käitumine ja paaritute arvude kasutamine toob kahtlemata endaga
õnnetuse kaasa. Või vähemalt on Felix selles veendunud. On selge, et poiss ei
saa samamoodi enam jätkata ja nii määratakse talle kooli poolt nõustajaks härra
Hugo, kes aitab Felixil oma koormavatele harjumustele teise pilguga vaadata ja
seeläbi nende küüsist pääseda. Hugo abil õpib Felix oma „kiusajale“ Basilile – ehk
poisi sellele ajuosale, millel nimeks basaalganglion – vastu astuma. Julgus oma
hirmude ja sundmõtetega vaeva näha suureneb ka siis, kui Felixi klassi tuleb
uus tüdruk Charlie, kellest saab poisi pinginaaber. Alguses tekitab Charlie
värvikas karakter poisis ebamugavust, kuid tänu tüdruku julgele
pealehakkamisele, tunneb Felix üha rohkem, et soovib selle kummalise tüdrukuga
sõber olla. </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Topelt-Felix“ käsitleb
lastekirjanduses vähepuudutatud, kuid sellegi poolest olulist ja aktuaalset
teemat. Felixi võitlusele iseendaga on lähenetud huumori ja positiivsusega.
Kirjanik näitab oma teosega, et muresid on võimalik lahendada, oluline on
lihtsalt abi otsida. Sally Harris näitab, et ka vaimsed probleemid nõuavad
arstiabi. Tegu pole millegi häbiväärsega, millesse tuleks liigse ettevaatusega
suhtuda. „Topelt-Felix“ on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Lastekaitse Liidu
poolt saanud 2021. aastal ka „hea lasteraamatu“ märgise. </span><o:p></o:p></p><br /><p></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-24787110327083812842023-03-14T00:24:00.000-07:002023-03-14T00:24:23.625-07:00Märtsikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6Yzym7faqvE2_GsEQsvRLBJPC-1z_J9Z6BslRuXZivrx5paYp9wT-g0eNvrX7D6n1_gfvSPV31Gj13Np_8u20K5I9QHlgAJsXRU3Ga35Xu3T4vF8l6RFvP723PMzbZnzo4E4x1MohzGKochw1yiENy8CjezSjWEFjNNH6UjIGjpKE4AJ2KFRxdg/s600/9789916140277.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="400" height="224" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6Yzym7faqvE2_GsEQsvRLBJPC-1z_J9Z6BslRuXZivrx5paYp9wT-g0eNvrX7D6n1_gfvSPV31Gj13Np_8u20K5I9QHlgAJsXRU3Ga35Xu3T4vF8l6RFvP723PMzbZnzo4E4x1MohzGKochw1yiENy8CjezSjWEFjNNH6UjIGjpKE4AJ2KFRxdg/w149-h224/9789916140277.png" width="149" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Rebecca Serle. <b>„Viie aasta pärast“</b> (Rahva Raamat,
2022)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">288 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><i><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kus sa näed ennast viie aasta
pärast? Just selline küsimus esitatakse ambitsioonikale Danniele tema unistuste
töökoha intervjuul. See on küsimus, millele naisel on hoolikalt valmis mõeldud
vastus varnast võtta. Järgnevad viis aastat on Dannie vaimusilmas selgelt lahti
rullunud: ta teeb advokaadina karjääri, on abielus oma armastatud mehega ja
elab piirkonnas, mis taskukohane vaid kõige edukamatele. Pärast paljulubavat
töövestlust ja peigmehe muinasjutulist abieluettepanekut näib, et Dannie elu
kulgeb soovitud suunas. Kuid oma elu ühel parimal õhtul uinudes ja see järel
ärgates, leiab naine ennast hoopis teisest korterist, täiesti võõra mehe
seltsist. Endiselt on 15. detsember, kuid aastaarv on 2025 – viis aastat
tulevikus. Pöörasest ja kõhedalt reaalsena tunduvast unenäost ärgates tunneb
Dannie aga, et tegu oli millegi enama, kui pelgalt unenäoga. Pragmaatilise
loomuga naine otsustab nähtu unustada, kuid Dannielegi üllatuseks on see raskem,
kui ta arvata oskab. Aastad mööduvad, kuid Dannie mõistuse tagasoppides
eksisteerib endiselt nähtud nägemus teisest elust. Kõik seni saavutatu lööb
täielikult peapeale see, kui naise parim sõbranna Bella tutvustab oma uut
peigmeest, kelleks pole keegi muu, kui mees Dannie unenäost…<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Viie aasta pärast“ on ootamatu
ja südamlik romaan sõprusest, armastusest ja ustavusest. Tegu on kahtlemata
armastusromaaniga, kuid seda hoopis üllatuslikul viisil. Dannie lugu tuletab meelde,
et inimene on elumere lainete loksutada ja vahel selgelt piiritletud ning
planeeritud tulevikul võivad olla meile hoopis teised plaanid. </span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhjm4l66RpmTA15FWLmToEEhxeJEQVDyRyYn04k7X_T7jNqZWgeermflmwfnR017UUVefglGmk_2CedEDdgRpklC0F1JVQxAKXA1baQq08mqbl2CeXoV8UI3kz1i6OgV7-mMzf2tEFlmKvs8hm80Jus0n8qdLUk0F9SRVfv6BsuDQSP9q8dsrFZZQ/s744/9789916124024.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="495" height="224" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhjm4l66RpmTA15FWLmToEEhxeJEQVDyRyYn04k7X_T7jNqZWgeermflmwfnR017UUVefglGmk_2CedEDdgRpklC0F1JVQxAKXA1baQq08mqbl2CeXoV8UI3kz1i6OgV7-mMzf2tEFlmKvs8hm80Jus0n8qdLUk0F9SRVfv6BsuDQSP9q8dsrFZZQ/w149-h224/9789916124024.jpg" width="149" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Sarah Bonner. <b>„Minu teine mina“</b> (Eesti Raamat, 2022)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Megan ja Leah on äravahetamiseni
sarnased kaksikõed, kuid identne välimus on ka ainus, mis neid kaht ühendab.
Juba aastaid pole õed omavahel suhelnud, põhjuseks aastatega hoogu kogunud vimm,
mis sai alguse juba teismeeas. Megan tunneb, et kaksikõde on talle ebaõiglaselt
alati kaikaid kodaratesse loopinud ning teinud kõike, et tema õnne rikkuda.
Distantsi lisab õekeste vahele seegi, et nende elud on kulgenud täiesti
erinevatel radadel. Megan on abielus abikaasaga, kes väljastpoolt vaatlejale näib
karismaatilise džentelmenina, kuid kes tegelikult on manipulaatorist julmur. Leah
seevastu elab unistuste elu, olles õdede noorusest jutustava populaarse raamatu
autor, tänu millele supleb ta rahas ja naudib meesaustajate tähelepanu. Kui <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Megan avastab oma abikaasa telefonist seksikad
fotod oma kaksikõest, tunneb naine, et õde on üle piiri läinud. Minnes Leah
käest aru pärima, puhkeb nende vahel tüli, mis lõppeb õe surmaga. Et juhtunut
varjata, teeb Megan midagi pöörast – ta astub Leah rolli. Kahe elu vahel
pendeldamine tundub alguses isegi õnnestuvat, kuid siis tabab maailma koroonaviirus
ja ranged liikumispiirangud ähvardavad Megani hoolikalt ettevalmistatud plaanid
ära rikkuda. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Psühholoogilise põneviku „Minu
teine mina“ pahelisele peategelasele pole raske kaasa tunda. Tema šokeerivast
teost hoolimata väärib imetlust, et Megan ei kohku millegi ees tagasi, saavutamaks
palju ihaldatud vabadus ja õnn. Paratamatult hakkab lugeja südikale naisele
kaasa elama ja loodab koos Meganiga, et tema plaan õnnestub. <o:p></o:p></span></p><br /><p></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-48248056647307490292023-02-09T23:36:00.002-08:002023-02-09T23:36:24.316-08:00Veebruarikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhAp8CpbqLT5HNaXXGyQmAMSdn6Bk5cHvONbFwDNv6qkVy_jhJbnuEr8ToXBSSxa7ckSGT5gEUdDtE9GhQKwgtQocs_RkrmGnRulY4q6k_A_QC-GHjDtOMzrgIOW3UdufUJVXW8fSW8U-IA5M4wA2UdxnpgL_QIFaSocTgHsjLOj53RFU0fieNo2g/s744/9789985342008.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="511" height="236" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhAp8CpbqLT5HNaXXGyQmAMSdn6Bk5cHvONbFwDNv6qkVy_jhJbnuEr8ToXBSSxa7ckSGT5gEUdDtE9GhQKwgtQocs_RkrmGnRulY4q6k_A_QC-GHjDtOMzrgIOW3UdufUJVXW8fSW8U-IA5M4wA2UdxnpgL_QIFaSocTgHsjLOj53RFU0fieNo2g/w162-h236/9789985342008.jpg" width="162" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Santa Montefiore. <b>„Armastuse ja sõja laulud“</b> (Varrak,
2017)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">416 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Sajandeid tagasi asusid
Deverillid elama O’Learyde suguvõsale kuuluvatele maadele, mistõttu needis
Maggie O’Leary kõik Deverilli suguvõsa mehed. Sajanditepikkune needus näeb
ette, et kõigi meessoost pärijate surmajärgseks saatuseks on suursugusesse
Deverilli lossi igaveseks kummitama jääda. Needuse saab murda vaid see, kui
mõni O’Leary asub taas endale kuuluvatele maadele elama. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">On 20. sajandi algus ja nüüdsed lossiasukad
peavad kuuldusi needusest rumalaks ebausuks. Eranditeks on leedi Adeline
Deverill ja tema tarmukas lapselaps Kitty, kel on võime tajuda silmale
nähtamatut ja seeläbi võimalik lossi endiste asukatega suhelda. Kitty Deverill
on kartmatu ja kindlameelne tütarlaps, kelle parimaks sõbrannaks on lossi
iirlannast koka tütar Bridie’i. Olgugi erinevast seisusest, on tüdrukud
lahutamatud. Laste mängukaaslaseks on ka iirlasest loomaarsti poeg Jack, keda
Kitty ja Bride’i kalliks peavad. Lapsepõlvest täit rõõmu tundes seigeldakse
ühiselt Deverillide maadel. Koos sirgutakse noorteks täiskasvanuteks, kelle
tulevik ja elu seatakse aga ohtu, kui puhkeb I maailmasõda. See lööb vankuma ka
Iirimaa ebakindla valitsuskorra, mis toob omakorda kaasa Iiri iseseisvussõja. Tüdrukute
tõekspidamised ja omavahelised suhted pannakse tugevalt proovile. Keerulised
olud ja kiivalt hoitud saladused toovad kaasa palju südamevalu, kuid muutumatu
armastus kodumaa ja Deverilli lossi vastu aitab ületada kõik takistused. „Armastuse
ja sõja laulud“ on köitev lugu perekonnast, sõprusest ja armastusest. Antud
teos on esimene Deverillide kroonikate sarjas. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><b><i>Deverilline kroonika teised osad:</i></b></span></p><span style="font-family: arial;">"Deverilli lossi tütred"</span><p></p><p><span style="font-family: arial;">"Deverillide viimane saladus"</span></p><p><span style="font-family: arial;">"Salatunnid"</span></p><p><span style="font-family: arial;">"Kauged kaldad"</span></p><p><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjAabQzrsTQUybYiCkg8Lc-8YYHhQ3DgXfUZSyYxSNbWVgJTg5Nkjb7g7BJytPodQaS1eWpkKWeVctZ4QfttwhKOCspa9U-WEGjdYHk9ct8xsv_qFj_84AUjVXPAzjmlDOg1XfrUDuQjmQ-OUJOL_8TPkDpBXRbj4OOoPZVpEN_yGCPXV2Oj2LBXg/s744/9789916123133_1.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="517" height="231" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjAabQzrsTQUybYiCkg8Lc-8YYHhQ3DgXfUZSyYxSNbWVgJTg5Nkjb7g7BJytPodQaS1eWpkKWeVctZ4QfttwhKOCspa9U-WEGjdYHk9ct8xsv_qFj_84AUjVXPAzjmlDOg1XfrUDuQjmQ-OUJOL_8TPkDpBXRbj4OOoPZVpEN_yGCPXV2Oj2LBXg/w160-h231/9789916123133_1.jpg" width="160" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><p><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Annet Schaap. <b>„Milla ja mere lapsed“</b> (Eesti Raamat,
2022)<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">328 lk<o:p></o:p></span></i></p><p class="MsoNormal"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Tuletorni vahi tütre Milla
ülesandeks on süüdata päikese loojudes tuletorni tipus tuli, hoiatamaks
meresõitjaid karide eest. Isa, kes Milla surnud ema leinab, uputab oma ängi
pudelisse, mistõttu on väikese tüdruku õlul vastutusrikas ülesanne, mis ühel
tormisel ööl jääb paraku täitmata ning päädib karidel purunenud laevaga.
Hoolimata isa katsetest tütart karistusest päästa, saadetakse Milla teenijana
tööle kurikuulsasse Musta Villasse, mille kohta ringlevad hirmujutud seal pesitsevast
koletisest. Milla teab, et majarahvas varjab midagi või kedagi Villa tornis,
kuhu tüdrukul on rangelt keelatud minna. Keelatud asjadega on aga teadagi nii,
et need tunduvad seda ahvatlevamad ja nii otsustab Milla Musta Villa koletise
saladuse välja selgitada.<o:p></o:p></span></p><p>
</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Hollandis ja Flandrias
hulgaliselt auhindu võitnud ja enam kui 20 keelde tõlgitud „Milla ja mere
lapsed“ on palju enamat kui tavaline seikluslik lasteraamat. Annet Schaap
haarab lugeja oma kauni sõnaseadmise oskusega vaevata enda kütkeisse.
Muinasjutuline lugu avab lugejale mere mitmekülgse pale – meri võib olla
halastamatu, kuid teisalt pakkuda pelgupaika. Milla on sellest teadlik ja nii
on meri tüdruku elu lahutamatu osa. „Milla ja mere lapsed“ on hingestatult
sügavamõtteline teos, mis paelub ka täiskasvanud lugejat. Loetu paneb lugejat
endalt küsima, kui lihtne ja loomulik on olla iseendale truu ja näidata teiste
vastu headust üles. Raamatus ei kohta lapselikku hea ja kurja vastandamist.
Selle asemel näidatakse lugejale, kuidas iga inimest vormivad läbielatud
katsumused. Teos rõhutab lihtsat elutõde, et kõigil on õigus olla omamoodi ja
sõprus on jõud, mis võimeline mägesid paigast liigutama.<o:p></o:p></span></p><p><span style="font-family: arial;"><br /></span></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-16707025996987332482023-01-12T23:07:00.002-08:002023-01-12T23:07:28.562-08:00Jaanuarikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjoqtkmyCie3Q4oW8NYpB4D-izCFS9dPOSvw0jvZ3ZAsCOVwR0WtGabNfi3LuxqGmOtMuDat1pW1vhmMcGnztq7i_O2NuhJF5ngM-2CzHkibjuy4KkySCe0mZkpXCQvCeavtut4eAkSeXD7DEDzrjpkn-d5wNIU5YhMI9xUIR-hduNqOBvsuiW4qw/s744/9789949853304.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="495" height="228" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjoqtkmyCie3Q4oW8NYpB4D-izCFS9dPOSvw0jvZ3ZAsCOVwR0WtGabNfi3LuxqGmOtMuDat1pW1vhmMcGnztq7i_O2NuhJF5ngM-2CzHkibjuy4KkySCe0mZkpXCQvCeavtut4eAkSeXD7DEDzrjpkn-d5wNIU5YhMI9xUIR-hduNqOBvsuiW4qw/w152-h228/9789949853304.jpg" width="152" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Dinah Jefferies. <b>„Siidikaupmehe
tütar“</b> (Tänapäev, 2018)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">408 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Siidikaupmehe tütar“<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>on lugu 18-aastasest segapäritolu Nicole’ist,
kes otsib oma kohta elus 1952. aasta Prantsuse Indo-Hiinas. Olles prantslasest
siidikaupmehe ja vietnamlannast ema tütar, ei tea Nicole, kuhu päriselt kuulub.
End alati läbi ja lõhki prantslannaks pidanud, kuid välimuse poolest
vietnamlannast emale sarnanedes, erineb Nicole täielikult oma vanemast õest
Sylviest, kelle varjus on tüdruk lapsepõlvest peale elanud. Tüdrukute ema suri Nicole’i
sünnitades ja nii tunneb neiu, et nii isa kui õde on ema surmas alati teda
süüdistanud. Kui isa teatab, et jätab oma siidiettevõtte Sylvie juhtida, tunneb
Nicole ennast lööduna. Just kui lohutusauhinnana jääb tema hoolitseda unarusse
jäetud siidipood Hanoi Vietnami kvartalis. Pühendades ennast poe
ülestöötamisele mässulistest kihavas piirkonnas, kus inimeste sooviks on
kukutada Prantsuse ülemvõim, tabab Nicole ennast üha rohkem küsimas, kas ta
kuulub prantslaste või hoopis vietnamlaste sekka. Prantslaste ja vietnamlaste
üha teravnevate suhete taustal märkab Nicole esmakordselt koloniaalvalitsuse tegelikku
palet ja enda meelehärmiks ka oma perekonna osa selles. Nicole’i tõekspidamised
seab kahtluse alla vietnami mässaja Trần, kes oma tulise armastusega kodumaa
vastu paratamatult naist paelub. Teisalt on Nicole’i südames ameeriklasest
kaupmees Mark, kellest naise kurvastuseks on huvitatud ka Sylvie’i. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Siidikaupmehe tütar“ on
kaasahaarav lugu noore neiu eneseotsingutest ajal, kui tema armastatud kodumaal
käib võitlus, mis ähvardab vankuma lüüa ka tema enda seni kindlana tundunud elu
alustalad. Olles prantslannana üles kasvatatud ei ole Nicole valitseva võim
õigsuses kunagi <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kahelnud, kuid töötades ja
elades vietnamlaste keskel, mõistab naine, et tunneb ennast samavõrra – kui
mitte enamgi – vietnamlasena. Kuidas selle taustal suhtuda riigis üha enam
käärivatesse pingetesse ning kuidas säilitada suhteid perekonnaga, kellega ei
tundu enam midagi ühist olevat?</span><o:p></o:p></p><br /><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi5nZdxPy2gxPT1Pc3EcXUH9A-u4y8TfyQ25D6noctZdUP4EFmtP48Bmm80_VmMAyfMkItil8r-Tj3I39reS4vaftzvkKNDM_yF-8htygkPDJorD_mLtqmUNckw5Qnh5hfv-cK-q1cMNvVxzp9qHA6rJJSuUQJ3_GcDkaDjnQLooKhmYKhTsDGo3g/s600/E9789949597604_3.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="403" height="236" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi5nZdxPy2gxPT1Pc3EcXUH9A-u4y8TfyQ25D6noctZdUP4EFmtP48Bmm80_VmMAyfMkItil8r-Tj3I39reS4vaftzvkKNDM_yF-8htygkPDJorD_mLtqmUNckw5Qnh5hfv-cK-q1cMNvVxzp9qHA6rJJSuUQJ3_GcDkaDjnQLooKhmYKhTsDGo3g/w158-h236/E9789949597604_3.jpg" width="158" /></a></div><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Riley Sager. <b>„Viimased tüdrukud“</b> (Päikese kirjastus,
2017)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">384 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Quincy Carpenter elab
kadestamisväärset elu – tal on ilus kodu, hooliv elukaaslane ja populaarne
küpsetusblogi. Seda näiliselt normaalset elu tumestavad aga aastaid tagasi
läbielatud kohutavad sündmused, mis lisaks kehalistele jälgedele on jätnud
sügavad armid ka naise hinge. Kümne aasta eest sõitis Quincy koos viie sõbraga
Männimajakeseks kutsutavasse metsamajja parima sõbranna sünnipäeva tähistama,
kuid elusana tuli tagasi vaid Quincy, olles võika tapatalgu ainus ellujääja.
See tõsiasi tegi naisest vastu tahtmist Viimaste Tüdrukute „klubi“ liikme. Nii
hakkas ajakirjandus kutsuma tüdrukuid, kes on sarnasest tragöödiast eluga
pääsenud. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Quincy on alati vihanud, et teda
Viimaseks Tüdrukuks nimetatakse. Naise ainus soov on juhtunu unustada ja elada
tavalist elu. Nii on ta meedia meelehärmiks hoidunud suhtlemast ka kahe teise Viimase
Tüdrukuga, Sami ja Lisaga, kes samuti mõrtsukate käest vaevu eluga pääsesid. Kuid
kui Lisa sooritab enesetapu, lööb see Quincyl jalad alt. Ta ei suuda mõista,
kuidas sai naine alla anda pärast seda, kui saatust trotsides imekombel mõrvari
käest pääses. Minevikuhaavadele raputab soola ka Sami ootamatu väljailmumine.
Mässumeelne ja karmikoeline Sam sunnib Quincyt kümne aasta taguseid sündmuseid
meenutama. See on aga viimane asi, mida naine teha soovib. Quincy peab endalt
küsima, keda ta võib usaldada ja kas Lisa võttis tõesti endalt ise elu. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Viimased tüdrukud“ krutib heale
põnevikule omaselt oskusklikult pinget terve raamatu vältel. Oleviku põimimine
Männimajakese sündmustega tekitab lugejas närvikõdi ja kannatamatust teada
saada, mis tegelikult juhtus. Just siis, kui tundub, et tegelik süüdlane on
teada, rabatakse lugejat ootamatult.</span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihzEgB0kItViIzIciJv3qSc-da71eYIPPCkyk3SaNS2eGlbTKXhBAas3Np_qQ_7ZORYM0Jn6HQxUilf0ypZ2dLmzuzz9QWFhYKD5BFL57_zWPM3UxuN_ptxyT51_i1P7GzSW4q3VWfC5XROTZZhdt9BjkhhGy64JoceKdsJeMpl9bIR3txeJDrlA/s744/9789916630266_2.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="521" height="227" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihzEgB0kItViIzIciJv3qSc-da71eYIPPCkyk3SaNS2eGlbTKXhBAas3Np_qQ_7ZORYM0Jn6HQxUilf0ypZ2dLmzuzz9QWFhYKD5BFL57_zWPM3UxuN_ptxyT51_i1P7GzSW4q3VWfC5XROTZZhdt9BjkhhGy64JoceKdsJeMpl9bIR3txeJDrlA/w159-h227/9789916630266_2.jpg" width="159" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Ditte Wiese. <b>„Ja siis ma upun“</b>
(Päike ja Pilv, 2022)<o:p></o:p></span></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">336 lk<o:p></o:p></span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;"> </span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">18-aastane Josephine on eeskujuks
nii oma perele kui sõpradele. Kõik, kes teda tunnevad, teavad, et tüdruk teeb
kõike alati läbimõeldult ja lahtisi otsi jätmata. Josephine’il on suurepärased
hinded, ta toitub õigesti ja viimaks on tal ka ideaalne poiss-sõber. Josephine’i
pere ja sõbrad ei tea aga seda, et ideaalne olemine muutub tüdruku jaoks üha kurnavamaks.
Josephine ei tunne elust rõõmu. Näriv ärevustunne – tunne, et kui kõik ei lähe
planeeritult, juhtub midagi halba – on tema alatiseks saatjaks. Kõige kokku
kukkumist saab ära hoida vaid kirja pandud eluplaani kindel järgimine. Paraku
tundub, et mida järjekindlamalt neiu kõike õigesti teha üritab, seda rohkem asjad
viltu veavad. Eksimine ja paika pandud plaanist kõrvalekaldumine tekitab Josephine’is
tunde, et ta on uppumas. Selle tunnistamine ja abipalumine tähendaks aga
läbikukkumist. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Taani kirjaniku Ditte Wiese’i raamat
„Ja siis ma upun“ on mõtlemapanev lugu tänapäeva ühiskonna survest olla veatu
ja sellest, mida võib sellest survest tekitatud pinge ühe noore, vaevu
täiskasvanud, inimesega teha. Ka Eesti meedias saab üha sagedamini lugeda
noortest, kes varakult läbi põlevad või endalt elu võtavad, sest nad tunnevad,
et ei täida ühiskonna poolt endale seatud ootusi. Noorteromaanile omaselt
käsitletakse raamatus noore inimese enesega pahuksis olemise teemat, kuid
erinevalt paljudest teistest noortekatest, ei ole antud teose peategelane
halvale teele sattuv teismeline. Josephine allakäik saab vastupidiselt hoopis
alguse soovist olla kõige parem. Wiese näitab, kuidas soov elus kõike ainult
õigesti teha, võib viimaks viia täieliku läbipõlemiseni. Hoolimata käsitletavate
teemade keerulisusest ei mõju romaan rusuvalt ja teose lõpp pakub lugejale
lootust, et ka kõige hullemas olukorras peitub väljapääs. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Ja siis ma upun“ on lugemiseks sobilik
vanemale koolieale.</span><o:p></o:p></p><p><br /></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-39781834050101796792022-12-16T02:37:00.001-08:002022-12-16T02:37:18.387-08:00Detsembrikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQBElfcswj5Y_2XyyZJc9u9m7AFhPIm9RcFvH97cG7GNhXNsid6uv8stCFlIEGPjboZGiVALL6cMqG4H3MhF33NAu0ri6dUJ9cpFl6_B_f-HB2rnDgfsA21P9hcPaB8dBfYvuKWmsDQCCSHptdgo0NNxhSYRERGpHgI8JKnkvkS0rd60ppnKlZUA/s598/9789916141229.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="598" data-original-width="398" height="249" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQBElfcswj5Y_2XyyZJc9u9m7AFhPIm9RcFvH97cG7GNhXNsid6uv8stCFlIEGPjboZGiVALL6cMqG4H3MhF33NAu0ri6dUJ9cpFl6_B_f-HB2rnDgfsA21P9hcPaB8dBfYvuKWmsDQCCSHptdgo0NNxhSYRERGpHgI8JKnkvkS0rd60ppnKlZUA/w166-h249/9789916141229.jpg" width="166" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Amy Harmon. <b>„Kus uitavad kadunud“</b> (Rahva Raamat,
2022)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">391 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">On aasta 1835, mil kõigest
kahekümneaastane lesknaine Naomi May on koos perekonnaga asunud katsumusi täis
teekonnale Ameerika lääneossa, lootes alustada seal uut ja paremat elu.
Üheskoos mitmekümnete teiste peredega võetakse jalge alla tuhandeid miile pikk
ränkraske rännak, mis oma halastamatu maastiku, äärmuslike ilmaolude ning
kasinate elutingimuste põhjustatud haiguste tõttu mitmete teelolijate elutee
lõpetab. Selle mitmeid kuid kestva teekonna teevad teeliste jaoks erakordselt
ohtlikuks vaenulikud indiaanlased, kellele nende maadel liikuv vankrivoor
kergeks sihtmärgiks on. Vankrivoori etteotsa asub teejuhiks indiaani päritolu
John Lowry, kes oma hõimust võõrdununa ei tunne ennast omade hulgas ka valgete
seas. John on harjunud talle heidetavate kõõrdpilkude ja inimeste umbusuga,
kuid mehe teadmised loodusest, loomadest ja indiaanlastest muudavad ta
rännulistele hädavajalikuks abimeheks. Salapärane ja omaette hoidev John köidab
Naomi tähelepanu ning kesk raskusi tekib nende kahe noore vahel ootamatu side. Seejärel
juhtub aga midagi, mis muudab Naomi elu igaveseks ning lahutab ta oma perekonnast
ja Johnist. Püüdes leida tagasiteed teineteise juurde peavad Naomi ja John taluma
kirjeldamatuid vintsutusi teadmata, kas nad üksteist veel kunagi näevad.</span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyIO7Y3DHUoZPgqM97mEeoelzfHsxhm99u1MOX-sCd5Uw4Y1nDKcbWCj9dwkKHhgqaiOEG0TcD2yPqEkxB8fd0Je95oZAMwLp1aWImplWsdLpf_Etf1ivFQZimm5RZtlAoL1lAuQXZ04sZlUKfPTpw1G5TI1hp1ZTDjI2oAgOb7pub2icHtH9Nhg/s600/E9789916122990.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="393" height="242" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyIO7Y3DHUoZPgqM97mEeoelzfHsxhm99u1MOX-sCd5Uw4Y1nDKcbWCj9dwkKHhgqaiOEG0TcD2yPqEkxB8fd0Je95oZAMwLp1aWImplWsdLpf_Etf1ivFQZimm5RZtlAoL1lAuQXZ04sZlUKfPTpw1G5TI1hp1ZTDjI2oAgOb7pub2icHtH9Nhg/w167-h242/E9789916122990.jpg" width="167" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Karen McManus. <b>„Nõod“</b> (Eesti Raamat, 2022)<o:p></o:p></span></p><p></p><p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">348 lk<o:p></o:p></span></i></p><p class="MsoNormal"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Aastakümneid tagasi katkestas Mildred
Story päevapealt suhted kõigi oma lastega, põhjendades tehtud otsust vaid ühe
lausega: „Küll te ise teate, mis te tegite.“. Naise otsus öelda oma lastest
lahti tekitas pere omavahelistesse suhetesse kuristiku, mis aastateks
ületamatuks jäi. Kui aga ühel päeval saabub kiri, milles Mildred kutsub oma
lapselapsi, kellega ta kunagi varem kohtunud pole, suveks Gull Cove’i saare
kuurorti elama ja töötama, otsustavad Milly, Aubrey ja Jonah vanemad, et sellisest pakkumisest ei tohi mingil juhul keelduda. Mildredi kiri
pakub perele lootust, et viimaks on võimalik katkenud suhted taastada. Nõod
pole aga nende eest paika pandud suveplaanide üle sugugi vaimustuses. Veel
vähem on nad huvitatud suve veetmisest sugulastega, keda vaevu tunnevad. Jõudes
saarele on ilmne, et ei vanaemal ega kellelgi teisel polnud noorte saabumisest
aimugi. Aja jooksul mõistavad Milly, Aubrey ja Jonah kuivõrd salapärane – ja ka
ohtlik – nende perekonna minevik on. Küsimus on, kas Storyde saladuste
päevavalgele kiskumine võib ohtu seada ka nende elud?<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Karen McManus on tuntust kogunud
noortele kirjutatud põnevikega, mis köidavad lugejat esimestest peatükkidest
peale ja šhokeerivad ettenägematu lõpplahendusega. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><p class="MsoNormal"><b><i><span style="font-family: arial;">Karen McManuse sulest on eesti keeles ilmunud veel: <o:p></o:p></span></i></b></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">„Üks meist valetab“ <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">„Üks meist on järgmine“ <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
</p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">„Kaks suudavad saladust hoida“</span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhNPOuRmQaXnaIh2xXHJ2lJ-OxLIOBeYpZvDMXfULigKSoqP5BfQVdpomMRJ2vAgYd8KiP7Y-Ka4tq6Atx_bGO6Ml9vmLw-9SyR5pKY60Ts5211dzq-FOVf91Tg7J_SuZ0-gkPUtadWQVIV24KuxoV_F3WfHg6QO423eKHwSeq25K0CNZ7lZIO9ug/s300/9789916161555.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="300" data-original-width="204" height="235" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhNPOuRmQaXnaIh2xXHJ2lJ-OxLIOBeYpZvDMXfULigKSoqP5BfQVdpomMRJ2vAgYd8KiP7Y-Ka4tq6Atx_bGO6Ml9vmLw-9SyR5pKY60Ts5211dzq-FOVf91Tg7J_SuZ0-gkPUtadWQVIV24KuxoV_F3WfHg6QO423eKHwSeq25K0CNZ7lZIO9ug/w160-h235/9789916161555.jpg" width="160" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal"><o:p> </o:p></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Eugene Yelchin. <b>„Geenius laua all: lapsepõlv raudse
eesriide taga“</b> (Pegasus, 2022)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">208 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><i><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Geenius laua all: lapsepõlv
raudse eesriide taga“ on läbi huumoriprisma jutustatud mõtlemapanev lugu juudi
päritolu autori Eugene Yelchini (Jevgeni Jeltšin) lapsepõlvest Leningradi
kommunaalkorteris külma sõja aegsel Venemaal. Minavormis kirjutatatud ja autori
illustratsioonidega tihedalt pikitud raamat tutvustab lugejale viieliikmelist
perekonda, kuhu kuuluvad Jevgeni, tema palavalt luulet armastav isa,
balletiakadeemias töötav ema, vend ja vanaema. Elu raudse eesriidega looritatud
maailmas, milles kehtivad omad reeglid, paneb Jevgenit mõtisklema oma perekonnast
ja oma koha üle selles. Et seda elu hiiglasuurt piltmõistatust paremini kokku
panna, võtab poiss appi joonistamise. Töövahendiks näpatud pliiatsijupp ja „lõuendiks“
vanaema männipuust lauapalaadi alumine külg, mille Jevgeni täidab erinevate
piltidega. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Olgugi, et „Geenius laua all“ on
liigitatud lasteraamatuks, tuleb arvesse võtta, et tänapäeva lastele võib kirjutatu
sisu ja tõeline mõte esialgu tabamatuks jääda. Seetõttu on hea, kui lapsel on
lugemise ajal või pärast seda võimalik täiskasvanule loetu kohta küsimusi esitada
ja selle üle arutleda. Sellegi poolest pakub antud teos lisaks toredale
lugemiselamusele teadmisi ühest ajaloo perioodist, millega ka eestlased seotud olid ja mida siiani sageli meenutatakse. Jevgeni
lapsepõlvemälestused- ja seigad võivad nooremale lugejale kahtlemata veidrad ja
kohati ehk koguni absurdsetena tunduda, kuid nõukogude ajal elanud inimestele
pakub „Geenius laua all“ kindlasti samastumis- ja meenutamisvõimalust. </span><o:p></o:p></p><br /><p></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-34711130155182888132022-11-29T05:57:00.007-08:002022-11-29T05:58:25.106-08:00Novembrikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiW5EjCQfe7Rb0_T4KrXd-B4-AmWMbD0UIr-xKzPSYcPqS3dQ0bYf5fy9VZW5JfgEqG4KYLSi-AWPY8gSGLT0XFuDL_LF9U3loJMYu8pdJ-txzpPspdOOziWdtWOZeitAFp8N2INNrYn6KAlIIsKIU4zvudYNDesRXJGnC2sTgc6nOxrxsOVGC8Jw/s744/9789949257294.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="501" height="226" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiW5EjCQfe7Rb0_T4KrXd-B4-AmWMbD0UIr-xKzPSYcPqS3dQ0bYf5fy9VZW5JfgEqG4KYLSi-AWPY8gSGLT0XFuDL_LF9U3loJMYu8pdJ-txzpPspdOOziWdtWOZeitAFp8N2INNrYn6KAlIIsKIU4zvudYNDesRXJGnC2sTgc6nOxrxsOVGC8Jw/w152-h226/9789949257294.jpg" width="152" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Pam Jenoff. <b>„Komandandi tüdruk“</b> (Ersen, 2015)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">368 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Üheksateistkümneaastane Emma ja
tema abikaasa Jakob on jõudnud vaid mõned nädalad abieluõnne nautida, kui Teine
maailmasõda oma halastamatusega nende kodumaa Poola enda haardesse võtab.
Mässumeelne Jakob keeldub okupeerijate võimule allumast ning annab endast kõik,
et oma riigi püsimajäämisse panustada. Jakobi seotuse tõttu vastupanuliikumisega
on mees sunnitud Emma maha jätma ja ennast varjama. Juutidena on Emma ja tema
pere saatuseks vireleda jumalast hüljatud getos, kus äärmuslikud tingimused ja
haigused inimeste ridasid laastavad. Ootamatult avaneb naisel võimalus põgeneda,
kuid seda oma pere hülgamise hinnaga. Vastupanuliikumine annab Emmale uue identiteedi
ning neiu hakkab kandma mittejuudi nime Anna Lipowski. Saadetud elama abikaasa
katoliiklasest tädi juurde, pole Emma aga sugugi väljaspool ohtu. Olukord muutub
veelgi keerulisemaks, kui tädi Krysiat külastavad natsid eesotsas komandant Richwalderiga,
kes ilmutab Emma vastu varjamatut huvi, mida vastupanuliikumine soovib enda
kasuks ära kasutada. Emmale antakse pöörasena näiv ülesanne Richwalderi kasuks
tööle hakata, uurimaks natside okupatsiooniplaane. Pannes proovile oma abielu
ja tõekspidamised, peab naine komandandi usalduse võitma. Sealjuures tuleb
Emmal otsustada, milliseid piire ületada ning kust maalt jookseb piir, mille
ületamisel tagasipääsu enam pole. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Komandandi tüdruk“ on
sõjaromaan, mis paneb ka lugejat mõtisklema õigete ja valede valikute üle ning juurdlema
selle üle, kui kaugele oleme valmis minema, et kaitsta endale tähtsaimat.</span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqGYRIV5ARZxN5uiAaTNIqwLSjYBHEY60eJfNWtwW4iXMJOmQF9F24xf-ECtpx_q5d44aUK-tMnrowXbp1Ccshoa2mf-s_uWWC6dd8VCkinMyLs0srnR_Ii1cLSmedB57N_Hhd80Wx5ULGmsnBrh6BwdmzQtphRxmalNN0wRDPabMy3vPZDnMPCw/s744/9789916615928.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="513" height="224" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqGYRIV5ARZxN5uiAaTNIqwLSjYBHEY60eJfNWtwW4iXMJOmQF9F24xf-ECtpx_q5d44aUK-tMnrowXbp1Ccshoa2mf-s_uWWC6dd8VCkinMyLs0srnR_Ii1cLSmedB57N_Hhd80Wx5ULGmsnBrh6BwdmzQtphRxmalNN0wRDPabMy3vPZDnMPCw/w155-h224/9789916615928.jpg" width="155" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Riley Sager. <b>„Lukusta kõik uksed“</b> (Rahva Raamat, 2021)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">424 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Jules Larseni elu on olnud kõike muud kui meelakkumine. Hiljutiste
sündmuste tagajärjel rahatuks, elukohata ja murtud südamega jäänud naine on
valmis tegema mida tahes, et teda vesiliivana endasse tõmbavast ebaõnne mülkast
välja rabeleda. Seetõttu tundub korterihoidja tööpakkumine Manhattani
suursuguses Bartholomew kortermajas liiga hea, et tõsi olla. Lapsepõlves luges tüdruk
koos nüüdseks teadmata kadunud õega raamatut, mille kangelanna elas samuti
Bartholomew’s. Võimalus loetut ka ise kogeda ja seeläbi ennast õele lähemal tunda, peletab kõik naise kahtlused. Uue töökoha nõudmised – ei tohi tülitada
maja elanikke, öösel korterist ära olla ega külalisi vastu võtta – on küll
pentsikud, kuid kopsakas palganumber on rohkem, kui Jules unistada oskaks ja
seega ei kahtle naine töökohta vastu võtmast. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Olles ennast sisse seadnud, tutvub neiu Ingidiga, ühe teise
korterihoidjaga, kelle puhul näib Julesile paratamatult, et tüdruk kardab midagi. Maja sünge ajalugu on Julesi seni külmaks jätnud, kuid kui Ingrid
ühtäkki üleöö välja kolib ja jäljetult kaob, hakkab naine halba aimama. Enda
õuduseks avastab Jules, et Ingrid pole sugugi esimene korterihoidja, kes majast
kaduma on läinud. Jules mõistab, et ei tohi kedagi majaelanikest usaldada. Enda
elu ohtu seades võtab naine eesmärgiks välja selgitada, mis <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Bartholomew’s tegelikult aset leiab. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Südame kiiremini põksuma panev ja kõhedaid süžeepöördeid täis „Lukusta
kõik uksed“ ei jäta külmaks ühtegi lugejat. </span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghtAdMfhmEAe2oYzd4l8ZOZwyECPVsFIy9QbHyblFn3sttCkfOa1Fs1vzpZ6HnvjDsQM_wYRG5tDg6FaNu0KFfO3oX2m5_A-0octGaqfxm8ZQV_k-Z6blJeIWkxfj-v74kwXfHJ7jYp872G2wrvekIkJYjScEXHifg0mSMn1orFeqYq8SVdGm0mA/s300/9789949851218_1.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="300" data-original-width="197" height="226" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghtAdMfhmEAe2oYzd4l8ZOZwyECPVsFIy9QbHyblFn3sttCkfOa1Fs1vzpZ6HnvjDsQM_wYRG5tDg6FaNu0KFfO3oX2m5_A-0octGaqfxm8ZQV_k-Z6blJeIWkxfj-v74kwXfHJ7jYp872G2wrvekIkJYjScEXHifg0mSMn1orFeqYq8SVdGm0mA/w149-h226/9789949851218_1.jpg" width="149" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Agnes Kolga. <b>„Varjajad“</b> (Tänapäev, 2017)<o:p></o:p></span></p><p></p><p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">240 lk<o:p></o:p></span></i></p><p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;"> </span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Varjajad“ on kirjastuse Tänapäev 2015. aasta
noorteromaanivõistlusel äramärgitud töö, mille peategelane Kerli käib 11.
klassis ja elab teismelise igapäevaelu, mis on täis pidusid, sõpradega
koosviibimisi, esimesi armumisi ja ka esimest südamevalu. Kerli parim sõber on
Kaspar, kellesse neiu on salamisi arumunud. Kerli püüab segadust tekitavaid tundeid iga hinna eest varjata, et hinnalist sõprust mitte ohtu seada. Üha enam
tunneb tüdruk aga, et õhkõrn piir sõpruse ja armastuse vahel hakkab aina rohkem
hägustuma ning oma tegelike tunnete
varjamine muutub keeruliseks. Seda
iseäranis siis, kui klassi tuleb uus tüdruk, kes Kaspari tähelepanu köidab.
Kerli peab langetama otsuse, kas kuulata oma südamehäält ja poisile oma
tunnetest rääkida või hoida nendevahelist sõprust, mis tõe avalikuks saamisel puruneda võib. </span><o:p></o:p></p><p><br /></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-53215051158833675392022-10-14T04:53:00.001-07:002022-10-14T04:53:17.834-07:00Oktoobrikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidNy3lh9GoJ-qWQDJ9E9_xNMddbhegguL7DhFVXYxCdDPMWMG3efPPvrCLLC4Q7B_iibOxaOIhrpN_BUo4MdzPt5LyOdP8KEI-CKn-L51Ac19Pg8WabqTO5a76fQZpZDRwG_XcSWU77Fdd3udWglNVyFBa3fQlQZGOpCgjaRoKhgo9E_LGwenPYQ/s551/jaanimardika-tee.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="551" data-original-width="400" height="216" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidNy3lh9GoJ-qWQDJ9E9_xNMddbhegguL7DhFVXYxCdDPMWMG3efPPvrCLLC4Q7B_iibOxaOIhrpN_BUo4MdzPt5LyOdP8KEI-CKn-L51Ac19Pg8WabqTO5a76fQZpZDRwG_XcSWU77Fdd3udWglNVyFBa3fQlQZGOpCgjaRoKhgo9E_LGwenPYQ/w156-h216/jaanimardika-tee.jpg" width="156" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p class="MsoNormal"><br /></p><p class="MsoNormal">Kristin Hannah. <b>„Jaanimardika tee“</b> (Varrak, 2012)<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal"><i>468 lk<o:p></o:p></i></p><p class="MsoNormal"><i> </i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">1974. aasta suvel tunneb Kate Mularkey ennast kaheksanda
klassi kõige ebapopulaarsema tüdrukuna. Kui tema naabriks kolib salapärane ja
julge Tully Hart, kes oma ilu ja tarkusega võidab kõigi südamed, muutub ka Kate’i
elu jäädavalt. Ühel õhtul juhtub Tullyga midagi kohutavat, millest ta usaldab –
endalegi üllatuseks – rääkida vaid Kate’ile. Ühine saladus liidab tüdrukuid ja neist
saavad lahutamatud „TullyjaKate“, keda inimesed teavad kui Jaanimardika tee
tüdrukuid.</span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Tully ja Kate on erinevad nagu öö ja päev. Omadega pahuksis
ema hooletuse tõttu kannatas Tully lapsepõlves palju ja nii otsib ta saamata
jäänud armastust ja hoolimist meestelt. Naist edasiviivaks jõuks saab kustumatu
ambitsioon ja tahe jätta endast maailma märk maha. Nii saab Tullyst reporter,
kes aastate jooksul karjääriredelil muljetavaldava tõusu teeb. Sellegi poolest
tunneb naine endiselt, et õnnest on puudu miski, mis Kate’il olemas on -
perekond. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kate, vastupidi Tullyle, ei ihka karjääri teha, vaid soovib
leida keegi, keda armastada ning kellega pere luua ja koos vananeda. Kate on aga
sunnitud endale tõdema, et vahel on Tully isikupära kõrval raske iseendaks
jääda. Ühel hetkel on Kate sunnitud
endalt küsima, kas ta peaks elult rohkemat tahtma.<o:p></o:p></span></p><p style="text-align: justify;">
<span style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Romaan jälgib kahe neiu naiseks sirgumist ja eluteed rohkem
kui kolmekümne aasta vältel. Saatus veeretab nende mõlema teele takistusi, mille
ületamisel on nendevaheline sõprus nagu valgust näitav majakas. Hoolimata vahel
tekkivatest lahkhelidest ja riidudest leitakse alati taas tee teineteise
juurde. Kuniks juhtub aga midagi, mis ähvardab kaks sõpra igaveseks lahku viia… </span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhVOW5XvdKPpWe2VQejwQaARH5LUE1JrXNklQBlY86og1n5Iz1behezveuIm48gWJjqLf-XKUQgG2dMq-Q83cLLFxVMjNd3_sYxdYps2vpY1zhOHYR0gqtB1nXzgLFoj_HMEOlnzwkn1oxDQkYTAs6nNRU3Cg5bHJCxvFApXa2fCfCg-5Gte8nfVg/s744/9789949681860.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="497" height="227" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhVOW5XvdKPpWe2VQejwQaARH5LUE1JrXNklQBlY86og1n5Iz1behezveuIm48gWJjqLf-XKUQgG2dMq-Q83cLLFxVMjNd3_sYxdYps2vpY1zhOHYR0gqtB1nXzgLFoj_HMEOlnzwkn1oxDQkYTAs6nNRU3Cg5bHJCxvFApXa2fCfCg-5Gte8nfVg/w157-h227/9789949681860.jpg" width="157" /></a></div><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"><br /></span></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Robert Bryndza. <b>„Nine Elmsi mõrvar“</b> (Pegasus, 2020)<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">400 lk<o:p></o:p></span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Nine Elmsi mõrvar“ on populaarse „Peainspektor Erika
Fosteri krimipõnevike“ autori Robert Bryndza uue raamatusarja esimene romaan.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">1995. aastal oli Kate Marshall noor ambitsioonikas
politseiuurija, kellel oli pooleli kurikuulsa Nine Elmsi inimsööja juhtum.
Eneselegi ootamatult tabab Kate – kes äärepealt oleks olnud mõrtsuka viies
ohver – seni tundmatuks jäänud kurjategija, mis ootustele vastupidiselt hävitab
naise paljutõotava karjääri ja ka tema isikliku elu. Oodatud toetuse ja abi
asemel, hakkavad naise kohta ringlema alusetud kuulujutud, mis põhjustavad
Kate’i politseitööst eemaldumise ja ennasthävitava käitumise alguse. Viisteist
aastat hiljem on Kate püüdnud teha endast kõik, et kunagised õudsed sündmused seljataha
jätta ja eluga otsast alata. Naine töötab õppejõuna ühes Inglismaa
rannikuäärses ülikoolis, kuid juhtunu mõju suhetele kõige lähedasematega ei ole
lasknud naisel täielikult terveneda. Kummitavate minevikuvarjudega lõpparve
tegemise võimalus avaneb siis, kui ühe ammu kadunuks jäänud neiu meeleheitel
vanemad võtavad Kate’iga ühendust, tehes šokeeriva avalduse, et kunagine Nine
Elmsi mõrvar tappis aastaid tagasi nende tütre. Leinavate vanemate ainus soov
on teada tõde ja leida oma tütre säilmed, et viimaks hüvasti jätta. Sündmused
võtavad ootamatu pöörde, kui välja ilmub isik, kes kopeerib Nine Elmsi mõrvari
kuritegusid. Kate, koos oma noore ja nutika assistendi Tristaniga, otsustab
juhtumi lahendada. Kuid mida tähendab see Kate’i jaoks, kui Nine Elmsi mõrvari kopeerija
peaks soovima oma iidoli lõpetamata töö lõpule viia?<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b style="font-family: arial;"><i>Eradetektiiv Kate Marshalli </i></b><b style="font-family: arial;"><i><span style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;">raamatusarja teised osad:</span></i></b></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">„Udus uppunud“<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">„Pimedus langeb“</span><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 10.5pt;"><o:p></o:p></span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;">
<span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKaFcc6-rxJOOIEJCjQ1dEN55K4RkMBVtNv6IYRoXP8s9q5Di6kAgEGCtuQOblBF-zw9YDfHea2bkvKheW1ngBRGdot-gzezAesxXTjYEU41sJE_jrLnK-nOd8sioeGWxcthWA8XuJLY1LmxQMNfM17LDtOrz7gMRgCpfjmwjXrU6oqfffkxrQrw/s654/9789985355572.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="654" data-original-width="591" height="218" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKaFcc6-rxJOOIEJCjQ1dEN55K4RkMBVtNv6IYRoXP8s9q5Di6kAgEGCtuQOblBF-zw9YDfHea2bkvKheW1ngBRGdot-gzezAesxXTjYEU41sJE_jrLnK-nOd8sioeGWxcthWA8XuJLY1LmxQMNfM17LDtOrz7gMRgCpfjmwjXrU6oqfffkxrQrw/w187-h218/9789985355572.jpg" width="187" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Alf Prøysen. <b>„Kitsetall, kes oskas lugeda kümneni“</b>
(Varrak, 2022)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">32 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><i><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></i></p>
<p class="MsoNormal"><span style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Norra lastekirjaniku <span style="color: #101010;">Alf Prøyseni armastatud </span>lasteraamat „Kitsetall,
kes oskas lugeda kümneni“, mille abil on lapsed juba mitmeid põlvi numbreid
lugema õppinud, ilmus sel aastal täiesti uues kuues, mida ehivad illustraator
Hans Jørgen Sandnesi imearmsad illustratsioonid. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Ühel päeval näeb väike kitsetall, kel
numbrid hästi selged, järvevees oma peegelpilti. Nutikas talleke „loeb“ ennast
ära, kuid seda satub kuulama vasikas, kelle kitsetall samuti üle loeb. Vaesele
kitsekesele toob numbrite tundmine aga hoopistükkis pahanduse kaela, kui
loomad, keda ta teel kohates loendab, seda talle pahaks panevad ja kitsetalle
taga ajama hakkavad. Tekkinud segaduses juhtub aga midagi, mille käigus selgub,
et numbrite tundmisest on tegelikult palju kasu.<b><o:p></o:p></b></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="color: #101010; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Lihtne ja kaasahaarav
jutt aitab lastel pideva kordamise abil ühest kümneni numbreid õppida. Raamatu eestikeelne
esmatrükk ilmus 1964. aastal, mis hetkeks oli teost trükitud juba 40 000
eksemplari. Eesti keeles on ka ilmunud
mitmeid kordustrükke, mis näitavad, kuivõrd ajatu ja armastatud antud raamat
on.</span><span style="font-size: 12pt;"><o:p></o:p></span></span></p><span style="font-family: arial;"></span><p></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-80546255157477170582022-09-12T02:56:00.000-07:002022-09-12T02:56:46.361-07:00Septembrikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjADK8XRpijYgZBka2phlFXhbWE7gwb96r0-kxdx9RVSzCRNAkrro2XgAx6Y5vYmCbmElLNk4DK1Y-wLax68pVJHMwHJQ2epEWfOeYPvh6DHn4H7J4qZXSQ18svY-fgGNlIG7N3WaVoz5GCVxYgrfamyRbqw3cYC2MOMvsd8RbSQ8qhjIpv0ASATw/s744/9789949631445.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="524" height="230" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjADK8XRpijYgZBka2phlFXhbWE7gwb96r0-kxdx9RVSzCRNAkrro2XgAx6Y5vYmCbmElLNk4DK1Y-wLax68pVJHMwHJQ2epEWfOeYPvh6DHn4H7J4qZXSQ18svY-fgGNlIG7N3WaVoz5GCVxYgrfamyRbqw3cYC2MOMvsd8RbSQ8qhjIpv0ASATw/w162-h230/9789949631445.jpg" width="162" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Lauren Chater. „Pitsikuduja“
(Ühinenud Ajakirjad, 2018)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">400 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Juba ainuüksi Lauren Chateri
„Pitsikuduja“ esikaas paelub lugeja tähelepanu. Olgu põhjuseks kasvõi tõsiasi,
et kaanel olev autori nimi ei kuulu eestlasele, vaid hoopis austraallannale, kelle
elu ega juured pole kuidagi Eestiga seotud. Huvitõstvalt mõjub ka kaanepilt,
millel on kujutatud Haapsalu salli kandvat noort kaunist neidu.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Eestlaste valusast ajaloost
jutustav „Pitsikuduja“ on Chateri debüütromaan, mille naine otsustas kirjutada,
kui leidis raamatukogus tööl olles raamatu Haapsalu sallidest. Sellest tärkas
huvi Eesti vastu ning seda sel määral, et naine asus põhjalikult riigi ja selle
ajaloo kohta infot otsima. Chaterit lummas Eesti ajalugu ja kombestik.
Iseäranis paelusid teda kaunite Haapsalu sallide ajalugu ja nendega seotud
pärimus. Naise sõnul hämmastas teda, et üks riik on üle elanud mitu
okupatsiooni, aga suutnud siiski oma traditsioone alal hoida. Nii otsustas ta
kirjutada ajaloolise romaani, mille tegevustik toimub Eestis ja eestlastega. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Pitsikuduja“ sündmustik leiab
aset 1941. aastal, kui Punaarmee terror Eestit halastamatult laastab. Teose
üheks peategelaseks on oma kodumaad palavalt armastav Katarina. Ühe
võitlusviisina vihatud vaenlase vastu näeb neiu armastatud vanaema pärandi
elushoidmist Haapsalu sallide kudumise näol, mille kaunid ja keerukad mustrid
annavad edasi esivanemate lugusid. Samal ajal elab Moskvas teine noor naine
Lydia, kelle elus on just kui kõik olemas olnud, kuid kes tunneb ennast oma
kuldpuuris äärmiselt üksikuna. Naise Eestist pärit ema on surnud ja teda on
neiule meenutama jäänud kaunis pitssall. Traagilised eluseigad viivad kokku
kaks naist, keda ühendab unistus helgemast tulevikust.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Ootamatute süžeepööretega
„Pitsikuduja“<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>räägib loo kahe erineva
taustaga naise võitlusest elu, vabaduse ja armastuse nimel eestlastele niivõrd
olulisel ja valusal ajaperioodil. </span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgCp0iBhdIexk_beznvcC4fBThEwz4N8ETbJIxzNErdMVWaDlA9xKEjykhaW2fsb8ZInpGZrKnF1Ay5c1KUE_l7FLSIup6W2QQkj4idgLkTD1t1JfE_lPdD3jpbKKb0sdgA06lHUH9prYjYqJNzkHd_wHFGjmqk9YXNfEr7Dy28-FYC5Q2v25Ho6Q/s600/9789916140802.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="408" height="237" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgCp0iBhdIexk_beznvcC4fBThEwz4N8ETbJIxzNErdMVWaDlA9xKEjykhaW2fsb8ZInpGZrKnF1Ay5c1KUE_l7FLSIup6W2QQkj4idgLkTD1t1JfE_lPdD3jpbKKb0sdgA06lHUH9prYjYqJNzkHd_wHFGjmqk9YXNfEr7Dy28-FYC5Q2v25Ho6Q/w162-h237/9789916140802.jpg" width="162" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Riley Sager. „Enne pimedat koju“
(Rahva Raamat, 2022)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">448 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Maggie Holt oli kõigest väike
tüdruk, kui tema vanemad kolisid suursugusesse Victoria-aegsesse häärberisse
nimega Baneberry Hall. Paljutõotava uue elu algus sai aga ootamatu lõpu, kui kõigest
kolm nädalat pärast sissekolimist põgenes perekond keset ööd majast, otsustades
sinna enam iial tagasi pöörduda. Pereisa Ewan kirjutab nendega juhtunust raamatu
pealkirjaga „Õuduste maja“, mis tänu oma šokeerivale sisule koheselt müügirekordeid
lööb.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Nüüdseks naiseks sirgunud Maggie
vihkab raamatu tekitatud tuntust, mis kunagi tema pere lõhki ajas. Naine ei
mõista, miks pidi isa kirjutama valesid täis raamatu, mis nende kõigi – kuid iseäranis
Maggie – elu ära rikkus. Sest millest muust Ewan kirjutab, kui
väljamõeldistest, väites, et häärberist põgenemise põhjuseks olid neid
terroriseerinud endiste majaelanike vaimud. Maggie on tüdinenud inimeste
küsimustest majas juhtunu kohta. Kuidas neile vastata, kui ta ei mäleta isegi,
mis täpselt juhtus? Viha isa suhtes on süvendanud seegi, et neiul on olnud
keelatud tolle saatusliku öö kohta küsimusi esitada. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Pärast isa surma avaneb Maggiel
võimalus tõde välja selgitada. Naine otsustab päranduseks saadud häärberi
müügikorda seada. Viibides taas Baneberry Hallis on Maggie sunnitud kaaluma
võimalust, et ehk on isa kirjutatud raamatus rohkem tõde kui väljamõeldist,
sest olgu kuidas on, keegi – või miski – ei taha sugugi, et ta majas viibiks. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Enne pimedat koju“ pakub ohtralt
närvikõdi ja üllatab lugejat ootamatu lõpplahendusega. </span><span style="font-family: arial;">Julgematele lugejatele on raamat suurepärane
lugemispala just enne magamaminekut!</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWfkPH9dcup_R4JLpL2k8bcYvDBby-65AVbj5LiNlA28TfGaW83NAeuaW73AijtYvzHwJferMKI9Vl6dcFw95mRyb_k3gLfm31yYW3A2V2BzCpi0CBK5wabpoAHGuAgoNEv9xSO1WtYteVxbfw7xSVxcNzZZvQ0OGFt17bPNJH6B2F60jULjUKtw/s500/U00002576.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="500" data-original-width="390" height="215" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWfkPH9dcup_R4JLpL2k8bcYvDBby-65AVbj5LiNlA28TfGaW83NAeuaW73AijtYvzHwJferMKI9Vl6dcFw95mRyb_k3gLfm31yYW3A2V2BzCpi0CBK5wabpoAHGuAgoNEv9xSO1WtYteVxbfw7xSVxcNzZZvQ0OGFt17bPNJH6B2F60jULjUKtw/w154-h215/U00002576.jpg" width="154" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Aimée Beekman. „Sõnni Siim“
(Eesti Raamat, 1970)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">90 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Aimée Beekmani „Sõnni Siimu“
tiitellehele on kirjutatud: romaan lastele ja teistele. Ja seda see tõepoolest
ka on – teos naerutab oma toredas jaburuses ka täiskasvanuid, mistõttu on see
aegumatu lugu vahva lugemisvara ka täiskasvanule, kes seda lapsele ette loeb.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Sõnni Siim“ jutustab loo rändurist
mehemürakast, kel vägilase kasv ja jõud, kuid kes paraku pole kõige taibukam.
Seetõttu ei kuku Siimul heast tahtest ajendatud ettevõtmised alati kõige
paremini välja – ei mõtle ju mees, et lisaks rammule nõuavad mõned olukorrad ka
nutikust. Sõnni Siimu tegelaskuju meenutab puhuti parodeeritud Kalevipoega, kelle
„kangelasteod“ ja kentsakad juhtumised lugejat lõbustavad. Raamatu viisteist
peatükki jutustavad Siimu erinevatest ettevõtmistest ja olukordadest, kuhu need
ettevõtmised Siimu ootamatult asetavad. Nii saab lugeda, kuidas rammumehe
seiklused viivad teda huvitava nimega Suvalinna, seejärel tsirkusesse tööle ja
lõpuks, koju tagasi pöördudes, ka kosja!<o:p></o:p></span></p><br /><p></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-7618828315320210732022-06-03T01:24:00.000-07:002022-06-03T01:24:59.143-07:00<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8-O6QHxhO1RnHXL-qAic95z9AxHIJwA2aWjc1edChZJBxxNzudAP6y0qoDerHM1VvokhgiTx7r0TXBBaQUYaQ4xCE75le4XNsL4qM5m2k9qvq1K71op1xHTkFh6cVpbqVHijG7Jb_PRRlmlr3zZ0g9o88C3CHQX56lrytyU0PFZuEiIGxNgmsug/s2245/Suvekuudel%20on%20lugemisblogi%20puhkusel!.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2245" data-original-width="1587" height="757" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8-O6QHxhO1RnHXL-qAic95z9AxHIJwA2aWjc1edChZJBxxNzudAP6y0qoDerHM1VvokhgiTx7r0TXBBaQUYaQ4xCE75le4XNsL4qM5m2k9qvq1K71op1xHTkFh6cVpbqVHijG7Jb_PRRlmlr3zZ0g9o88C3CHQX56lrytyU0PFZuEiIGxNgmsug/w535-h757/Suvekuudel%20on%20lugemisblogi%20puhkusel!.png" width="535" /></a></div><br /> <p></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-39377148857960229692022-05-14T02:12:00.001-07:002022-05-14T02:12:25.856-07:00Maikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj2ix1eYESC8IMZNMmOAwom9GnNX_k2NfN8esJ45xy4XzDlGJpPMdhNNVH4D8ImBgi-zIcpp05TvvNRLeqIGX8G4LOeW8ScblVhKO-UgYHXf5pxw4yDR-zkh433l3xGAeiAr9BkD0vNuF9b2QolqPiP37Vu8S4S63-EtnHDRsoaEg8IoB1-3TPtiw" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="594" data-original-width="387" height="228" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj2ix1eYESC8IMZNMmOAwom9GnNX_k2NfN8esJ45xy4XzDlGJpPMdhNNVH4D8ImBgi-zIcpp05TvvNRLeqIGX8G4LOeW8ScblVhKO-UgYHXf5pxw4yDR-zkh433l3xGAeiAr9BkD0vNuF9b2QolqPiP37Vu8S4S63-EtnHDRsoaEg8IoB1-3TPtiw=w148-h228" width="148" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Catherine Cookson. <b>„Daam minu vasakul käel“</b>
(Perioodika, 2000)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">216 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Hinnatud kirjaniku Catherine Cooksoni teos „Daam minu
vasakul käel“ jutustab kaasahaarava loo kaheaastaselt orvuks jäänud Alison
Readist, kes pärast oma kalli onu surma taas üksi jäänuna asub elama onu sõbra,
kogenud antiigikaupmehe, Paul Aylmeri juurde. Alisonist, keda onu mööblit
tundma õpetas ja kes juba lapsena lugematutest oksjonitest osa võttis, saab antiigiäris
Paulile suur abiline. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Aastaid hiljem annab Paul noorele naisele järjekordse
tööülesande, milleks on <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Beacon Ride’i
häärberi sisustuse hindamine. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Neiu
külaskäik häärberi tõrksate elanike juurde kergitab saladuseloori mitmetelt
minevikusaladustelt, mille osas Paul hea meelega selgitusi jagada ei sooviks. Alisoni
meelehärmiks puudutab üks neist saladustest mehe endist kihlatut, kes üle
mitmete aastate taas silmapiirile ilmub, et mehega suhted uuesti üles
soojendada. Kartes, et tema senine rahumeelne elu Pauli majas võib kokku variseda,
otsustab Alison, et peab kiiremas korras midagi ette võtma. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Cookson, kelle raamatutegelastele on alati lihtne kaasa
elada, pakub oma lugejatele antud raamatu näol võrdses koguses põnevust ja
romantikat.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQsrBpiGJ7k633DGMeJvfx7nu4sswyFs6Wd6JAJKh7PpcnYeTc67joSkTj3iW5izu7sU4eXqyWIAsmtMInsCnCuZDDlwUnwDOF1GTbl4DJ4GQOO92A27dVA3Acw1BwZuXq3ia-JwhNlom7Z1xs7fymNrs54znbzBpY2snO9wmG6Sk3WUsSJHJ9Tw/s600/9789985353509.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="427" height="228" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQsrBpiGJ7k633DGMeJvfx7nu4sswyFs6Wd6JAJKh7PpcnYeTc67joSkTj3iW5izu7sU4eXqyWIAsmtMInsCnCuZDDlwUnwDOF1GTbl4DJ4GQOO92A27dVA3Acw1BwZuXq3ia-JwhNlom7Z1xs7fymNrs54znbzBpY2snO9wmG6Sk3WUsSJHJ9Tw/w162-h228/9789985353509.jpg" width="162" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Kaia Raudsepp. <b>„Kui ainult“</b> (Varrak, 2022)<o:p></o:p></span></p><p></p><p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">232 lk<o:p></o:p></span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kaia Raudsepa kolmas noorteromaan
„Kui ainult“ on lugu igatsusest ja leinast, mis paneb mõtisklema elu hapruse ja
selle üle, kas ja kuidas on võimalik
pärast lähedase inimese kaotust eluga edasi minna. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Helena on
kaheksateistkümneaastane muretu teismeline, kelle elu pärast saatuslikku
juulikuu ööd pöördumatult muutub. Imekombel rängast autoõnnetusest eluga
pääsenuna, soovib Helena siiski, et oleks hukkunud, sest just selline saatus
tabas tema parimat sõbrannat Mariani. Valu kalli inimese kaotuse üle muudab
veelgi talumatumaks neiu lõppematud enesesüüdistused ja usk, et just tema oleks
pidanud Mariani asemel surema. Sama leiab ka Mariani perekond, kes usub, et
Helenata oleks Marian veel elus. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Ajutist, kuid kesist leevendust pakuvad
iganädalased peod ja rohke kogus alkoholi, mis peojärgsetel hommikutel Helena süütunnet
veelgi süvendavad. Positiivsust toob tüdruku ellu armumine täiesti ootamatusse
inimesse. Hoolimata paljulubavast suhte algusest, seisab noorte teel takistusi,
mis panevad nende suhte tõsiselt proovile ning mille ületamine näib võimatuna. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Kui ainult“ on tänuväärne
noorteromaan, mille leinatemaatika käsitlus on puhuti rusuv, kuid realistlik.
Helena läbib leina erinevaid faase, mille hulka kuuluvad näiteks šokk ja viha,
kuid muuhulgas ka paratamatusega leppimine. Ehk annab „Kui ainult“ sarnases
olukorras olevale noorele lootust, et kuigi lähedase surmaga leppimine on pikk
ja valulik protsess, on edasiliikumine siiski võimalik ja koguni vajalik.
Lisaks juhib romaan tähelepanu joobeseisundis autojuhtimise ohtlikkusele,
millest ikka ja jälle räägitakse, kuid mille teadvustamiseni inimesed,
sealhulgas noored, alati ei jõua.</span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJ9b8auaeqS93sW5WDmuJic58dn1veVZjmxEgdAZuPg3jt-tI_x50VOJgI-WP8zVUtsEPQY9AgDAmq1rxx3PhE-hNW9WqcM9rI6yB3dSoeF9YJViuSDYPcwOp94Vbci6wOjWFFS4Ail6_YnpYP7F1nV3UOtpRJqSRHwsgboHrKeXbxVJ9vo2sI3Q/s600/9789985047989.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="474" height="218" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJ9b8auaeqS93sW5WDmuJic58dn1veVZjmxEgdAZuPg3jt-tI_x50VOJgI-WP8zVUtsEPQY9AgDAmq1rxx3PhE-hNW9WqcM9rI6yB3dSoeF9YJViuSDYPcwOp94Vbci6wOjWFFS4Ail6_YnpYP7F1nV3UOtpRJqSRHwsgboHrKeXbxVJ9vo2sI3Q/w173-h218/9789985047989.jpg" width="173" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><p></p><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Dr Jo Lewis. <b>„Kuidas kassid
mõtlevad. Mõistev omanik – õnnelik kass“</b> (Koolibri, 2022)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">192 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Dr Jo Lewis – tunnustatud Briti
kassiekspert ja loomakliiniku juhataja – on õppinud kasse tundma üle 25 aasta. Toetudes
loomade käitumispsühholoogia uusimatele uuringutele, annab Lewis kasulikku nõu
nii kogenud kassiomanikele kui ka neile, kes on mõelnud endale kassi
koduloomaks võtta. </span><span style="font-family: arial;"> </span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kassid lummavad inimesi oma
isepäisuse ja graatsiaga, kuid vahel võtab lemmiku kummaline käitumine ka kõige
suurema kassisõbra kukalt kratsima. Iga tubli kassiomanik annab endast parima,
et tema neljajalgne sõbrake ennast rahulolevana tunneks, kuid vahel võib
paratamatult tekkida olukord, kui lemmik oma peremeest pättuse või äkilise
reageeringuga pahandab. Kuidas siis luua harmooniline õhkkond nii oma lemmiku
kui ka enda jaoks? <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Raamatus jagab Dr Jo Lewis
asjatundlikku nõu ja õpetab lugejat kassi kehakeelt lugema, et aidata peremehel
oma looma veelgi paremini mõista. Lisaks annab Lewis nõu, kuidas kassi parimal
viisil erinevate elumuutuste (kolimine, uue kassi kojutoomine jne) korral
toetada, et loom saaks olla enesekindel ja rahulolev. Raamatu sisu on edasi
antud lühikeste peatükkidena, mis oma lihtsalt mõistetava ja liigsest
teaduslikkusest hoiduva sisuga lugejat liialt ei väsita. Iga peatükki
illustreerivad erinevad pildid ja selgitavad joonised, mis lugemise veelgi
mõnusamaks muudavad. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Kuidas kassid mõtlevad“ aitab
kassisõbral heita pilk nende armsate neljakäpaliste varjatud mõttemaailmale. Loomad
on oma käitumises siirad ja seda on ka kassid, kelle omapära paremini mõistes,
saab loomasõber neile täisväärtuslikku elukeskkonda pakkuda. Ka Dr Jo Lewis on
öelnud: „Olgem ausad – me kõik räägime oma kassidega, kuid peaksime rohkem
„kuulama“, mis neil meile öelda on.“. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Samas sarjas on varem ilmunud
Hannah Molloy „Kuidas koerad mõtlevad“.</span><o:p></o:p></p><br /></div><p></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-54710221161627189752022-04-12T00:00:00.001-07:002022-04-12T00:00:45.917-07:00Aprillikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtP_APd9Iy5fSJF6yOQ3hEBKyWikqS17RC8aIEvUBIGGLlbIzNkLw7VWtMBjCRhaB6tC6AkO0XooWvRBpfkWwVkkOWbBxXStJEekFqkbicVkgIEwd3zThPB2xyrvRpKzLMEqWbjCJyw2RtfA172R19FhYRejlxs_eHUUTp_f2GZ6yOpQIFfvrY7Q/s600/9789949850143.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="398" height="257" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtP_APd9Iy5fSJF6yOQ3hEBKyWikqS17RC8aIEvUBIGGLlbIzNkLw7VWtMBjCRhaB6tC6AkO0XooWvRBpfkWwVkkOWbBxXStJEekFqkbicVkgIEwd3zThPB2xyrvRpKzLMEqWbjCJyw2RtfA172R19FhYRejlxs_eHUUTp_f2GZ6yOpQIFfvrY7Q/w170-h257/9789949850143.jpg" width="170" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Dinah Jefferies. <b>„Teekasvataja naine“</b> (Tänapäev,
2016)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">454 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Teekasvataja naine“ viib lugeja 20. sajandi alguse
Tseilonile, kuhu üheksateistaastane Gwendolyn Hooper on värskelt saabunud, et
oma vastsele abikaasale, võluvale ja rikkale leskmehele Laurence’ile, täiuslik
abikaasa olla. Endalegi ootamatult mõistab naine aga, et elu Tseilonil erineb
paljuski tema eelnevast elust Inglismaal. Suhtumine istanduse tumeda
nahavärviga töötajatesse ja kohalike enda vaenulik meelestatus on noorele
naisele harjumatud. Uue elu muudab Gweni jaoks keerulisemaks ka abikaasa õde
Verity, kes ei tundu venna uut naist soosivat. Ka Gweni armastatud mehe
käitumine naise suhtes, näib olevat külmem kui enne. Kindel on seegi, et
Laurence’i minevikus on saladusi, millest rääkimisest mees tõrgub. Just siis,
kui Gwen tunneb, et on viimaks oma uue eluga kohanenud ja tema abielu sujub,
juhtub midagi, mis naise elu aastateks segi paiskab. Nüüd on Gweni kord varjata
suurt saladust, millest tema abikaasa ei tohi iial teada saada.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Teekasvataja naine“ sobib hästi lugejatele, keda paeluvad
ajaloolised romaanid. Sündmustiku toimumiskoht ja aeg lisavad loetule vaid võlu.
Lugeja paisatakse koos peategelasega Tseilonile, mille inimesed, ajalugu ja
kultuur lugejale võõrad võivad olla, pakkudes võimalust ennast ajaloo selle
tahuga lähemalt kurssi viia. </span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7ThOwg-nqiUCV3J24bLC6gnXe-9SIuRfyJMu7fWKQulU7Wod_YHM6aZcWbqLJ4Z6GUc8YnQ58Qxetrhyde3RrSHI3045QgPpErqInO9kizRXKpu4jEWXV6bAasn9rveo4KGF_VJBBMAlTxkIeqrITRzLkjTS0lVdUMOaRr-cDyPTWOl8-LpsjNg/s600/9789949978960.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="398" height="246" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7ThOwg-nqiUCV3J24bLC6gnXe-9SIuRfyJMu7fWKQulU7Wod_YHM6aZcWbqLJ4Z6GUc8YnQ58Qxetrhyde3RrSHI3045QgPpErqInO9kizRXKpu4jEWXV6bAasn9rveo4KGF_VJBBMAlTxkIeqrITRzLkjTS0lVdUMOaRr-cDyPTWOl8-LpsjNg/w163-h246/9789949978960.jpg" width="163" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">J. A. Redmerski. <b>„Sarai tapmine“</b> (Päikese Kirjastus,
2016)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">336 lk</span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="background-color: white; color: #111111; font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="background-color: white; color: #111111; font-family: arial;">23-aastane Sarai pole nagu teised temavanused noored naised,
kes võivad mängida mõttega võimalusi täis tulevikust. Sarai elukäik sai paika
pandud, kui tüdruku ema ta 14-aastasena kodunt kaugele Mehhikosse Javieri, kurikuulsa
narkoparuni, juurde elama viis. Aastate jooksul pole naine lahti lasknud
unistusest põgeneda, et elada viimaks normaalset elu. Kaua oodatud põgenemisvõimalus
ilmutab ennast, kui Javieri külastab salapärane mees, kelles neiu näeb viimaks võimalust
põgeneda. Sarai plaanid lähevad aga vett vedama, kui ta avastab, et mees pole sugugi
vähem ohtlik kui Javier.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="background: white; color: #111111;"><span style="font-family: arial;">Surm on Victorit juba lapsepõlvest saadik ümbritsenud. Kalestunud
ja halastamatu palgamõrvar ei kohku tagasi ühegi talle antud ülesande ees. Kuid
kui Victor avastab oma autost abivajava noore naise, peab mees langetama
otsuse, kas jääda oma ülesandele kindlaks või kuulata südametunnistuse häält. Järk-järgult
hakkab see tavatu paar üksteist usaldama, kuid oht pole sellega veel kaugeltki
möödas. Liiga palju inimesi ihkavad Sarai surma ja Victori oskustest ei pruugi
piisata, et naist tagaajajate küüsist päästa. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b><i><span style="background: white; color: #111111;"><span style="font-family: arial;">„Sarai tapmine“ järjeraamat:<o:p></o:p></span></span></i></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="background: white; color: #111111;"><span style="font-family: arial;">„Izabeli taassünd“</span><span style="font-family: Lato, sans-serif;"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="background: white; color: #111111;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="background: white; color: #111111;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEfYYsfEDlbp4CRupIG5Wp07r5FsKig8GIkNTgvmZVLPOUCicsDeV3_oN1NiqwxinweT4f1LLU2cImE1LmMC8y5leARILuOoTXwmWsPM2-GR4V-9Zrp3soQVMQb8r0QzZ_Wm8hKOLsZStXdxshCmYPykhDnKQ7zg4olCHhANgSwfcHQ2J4IYZw5w/s600/9789916964927.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="411" height="264" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEfYYsfEDlbp4CRupIG5Wp07r5FsKig8GIkNTgvmZVLPOUCicsDeV3_oN1NiqwxinweT4f1LLU2cImE1LmMC8y5leARILuOoTXwmWsPM2-GR4V-9Zrp3soQVMQb8r0QzZ_Wm8hKOLsZStXdxshCmYPykhDnKQ7zg4olCHhANgSwfcHQ2J4IYZw5w/w180-h264/9789916964927.jpg" width="180" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Indrek Koff. <b>„Kuhu lapsed said?“</b> (Härra Tee &
proua Kohvi, 2021)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">72 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Indrek Koffi 2021. aastal ilmunud värsslugu „Kuhu lapsed
said?“ räägib lõbusa loo sellest, kuidas ühe rõõmsa linnakese lapsed tunnevad,
et ei soovi enam täiskasvanute pidevate käskude ja keeldude järgi elada. Mis
lust on elada linnas, kus nõutakse bussis, trollis ja trammis vaikust ning käia
võib ainult rivikorras? Nii leiavad lapsed, et linn tuleb maha jätta ja metsa
elama minna. Kuid linnakesse jäänud täiskasvanud ei tunne laste lahkumise üle
sugugi rõõmu. Elu ilma lasteta tundub kurb ja tühi – tänavatelt ei kostu laste
naeru ja kilkamist ning isegi varasemalt täiskasvanuid häirinud jonn ja kisa on
oodatum, kui tänavatel valitsev kõle vaikus. Nii otsustavad linnakese elanikud,
et lapsed tuleb iga hinna eest tagasi koju meelitada. Linnapea tuleb mõttele
saata välja sõjavägi, kuid lapsi leidmata tuleb sõduritel tagasi pöörduda.
Pedagoog otsustab enda meelest kavalama taktika kasuks ja püüab kookide ning
kommidega lapsi meelt muutma panna, kuid taas tulemusteta.
Meelitajaid-keelitajaid on teisigi, kuid iseteadlikud lapsed ei kavatse nii
lihtsalt järele anda. Kes aga osutub tõeliseks kangelaseks ja suudab lapsed
tagasi linna meelitada, selgub lugedes.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Elina Sildre joonistatud vahvate ja helgete piltidega raamatut
on tore lugeda nii lapsel endal kui ka vanemal. Raamat on pälvinud ka „Hea
lasteraamat 2021“ tiitli, mida Eesti Lastekirjanduse keskus koostöös
Lastekaitse Liiduga kord aastas eelmise aasta uudiskirjanduse hulgast
põhjalikult välja valitud lasteraamatutele jagab. </span><o:p></o:p></p><br /><p></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-52770856981256744792022-03-16T06:52:00.000-07:002022-03-16T06:52:04.687-07:00Märtsikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiwZ-Hf1SjdRO-NVQ_Q4eX4hcnaz-NftsNGTsbaikH41-2RhU4YLGgmarEtLQaBK_OK1GbUIWpn76TLp7Z1XLG9W8L8Nlh-61KuNnqfjd1D7O2IGEXsUP1qO0s40Ny68hZJi5KJeJHIPYdMnaE9XX5jczAjfO8JlLJml0fGs2ujR9Q3YXpb5eEuXA=s600" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="404" height="258" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiwZ-Hf1SjdRO-NVQ_Q4eX4hcnaz-NftsNGTsbaikH41-2RhU4YLGgmarEtLQaBK_OK1GbUIWpn76TLp7Z1XLG9W8L8Nlh-61KuNnqfjd1D7O2IGEXsUP1qO0s40Ny68hZJi5KJeJHIPYdMnaE9XX5jczAjfO8JlLJml0fGs2ujR9Q3YXpb5eEuXA=w173-h258" width="173" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Catherine Ryan Hyde. <b>„Püsi elus!“</b> (Ersen, 2020)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">272 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">1969. aasta suvi on 14-aastase Lucas Painteri jaoks senise
elu pöördepunktiks. Lucase vanem vend Roy sõdib Vietnamis ja venna saadetud
tugevalt tsenseeritud kirjade põhjal võib Lucas vaid aimata, milliste katsumustega
Roy rinda peab pistma. Lucase koduse olukorra muudavad kibedaks ka pidevalt
üksteisega nägelevad vanemad, kes omavahelises sõjas kipuvad oma noorema poja
olemasolu sootuks ära unustama. Ka poisi parima sõbra Connori pereprobleemid ja
üha süvenev nukrameelsus panevad Lucast halvimat kartma. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Muremõtetele pakub leevendavat vaheldust kohalikus metsas
ringi uitamine. Ühel oma järjekordsel retkel avastab Lucas metsast majakese ja selle
omanikule kuuluvat kaks hiigelsuurt koera. Poisi esimene reaktsioon on koerte
eest jooksu pista, kuid Lucase üllatuseks ei aja karvased hiiglased teda kurjalt
taga, vaid hoopis jooksevad koos temaga. Lucas avastab, et koertega metsikul
maastikul koos jooksmine pakub talle igatsetud meelerahu. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Nii alustab Lucas igahommikusi käike metsa, et koos
vastleitud sõpradega oma mured minema joosta. Siis aga kohtub Lucas ootamatult
ka koerte omaniku Zoe Dinsmore’iga. Eraklik Zoe, kelle minevik teda aastaid
rusunud on ja kellesse linnarahvas kriitiliselt suhtub, on otsustanud oma
elutee lõpetada. Lucas aga seab endale eesmärgiks Zoe päästa. Lisaks näeb noormees
naises viimast õlekõrt, mis Connori teda hukutavast masendusest ehk välja
suudaks aidata. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Püsi elus!“ on südameid puudutav lugu sõprusest, teistest võimalustest<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ja elus püsimisest ka keerulise elusaatuse
kiuste. <br /><br /><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b><i><span style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></i></b><b style="font-family: arial;"><i>Catherine Ryan Hyde’i</i></b><b style="font-family: arial;"><i><span style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"> sulest on eesti keeles ilmunud veel:</span></i></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">„Kui ma su leidsin“<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Ega sa Luis Velezt pole näinud?“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Võtke mind kaasa“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Vapper tüdruk, vaikne tüdruk“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Kuldaväärt kaaslane“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Seitse täiuslikku olendit“</span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEidnPlBkGLtEGde2GGrxhxMapD1ZIP7vUKpRsmkOyNun4_YdR5m_RMUGPO3MNoaDRebZ1MYLOjzBu-AeDjIcXjEOvfRUciiqVqqGbtcvxA1iqjys38K2ZxuBT9iZ5ke2rWeyvo-yRG_ifD8yiQgpKJHO0kNMs3kBrUSYsfVAngNH7h03lygMImPcg=s600" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="403" height="264" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEidnPlBkGLtEGde2GGrxhxMapD1ZIP7vUKpRsmkOyNun4_YdR5m_RMUGPO3MNoaDRebZ1MYLOjzBu-AeDjIcXjEOvfRUciiqVqqGbtcvxA1iqjys38K2ZxuBT9iZ5ke2rWeyvo-yRG_ifD8yiQgpKJHO0kNMs3kBrUSYsfVAngNH7h03lygMImPcg=w177-h264" width="177" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Alex North. <b>„Sosinamees“</b>
(Pegasus, 2020)<o:p></o:p></span></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">400 lk<o:p></o:p></span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;"> </span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">„Uks kui jääb sul
pisut lahti, sosin kostab salamahti …“<o:p></o:p></span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Pseudonüümi Alex North all kirjutava autori debüütromaan
„Sosinamees“ on üks neid põnevusromaane, mille puhul juba ainuüksi kaanepilt
kutsub riiulilt raamatut haarama. Ka kaanepilti ehtiv kollane liblikas osutub
lähemal vaatlemisel millekski hoopistükis kõhedust tekitavamaks. Juba teose
esimesed leheküljed tunduvad lugejale lubavat sisu, mis ka paljulugenud
põnevike fänni lugemise nimel unetunde loovutama paneb.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Tom Kennedy kolib pärast armastatud naise ootamatut surma väikese
poja Jake’iga Featherbanksi linna, lootes endale ja pojale uue elu algust. Kuid
Featherbanks on kõike muud kui idülliline väikelinn. Kakskümmend aastat tagasi
rööviti ja tapeti seal viis last. Sarimõrvar valis oma ohvriteks poisid, kelle
vanemad olid tähelepanuta jätnud, käies öösiti laste akende taga sosistamas ja
teenides nii endale välja nime Sosinamees. Lõpuks Sosinamehe isik paljastati ja
nüüd kannab ohtlik sadist vanglas karistust. Kuid ometi kaob linnakeses aastakümneid hiljem järjekordne laps. Uurijad Amanda Beck ja Pete
Willis, kellest viimane Sosinamehe tabas, kardavad kõige hullemat – sarimõrvaril võis
olla kaasosaline, kes on nüüd asunud uuesti tapma. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Samal ajal tabab Tomi ebameeldiv üllatus, kui ta avastab, et
Jake, kellega Tomil on niigi raske ühist keelt leida, on hakanud kummaliselt
käituma. Mees tabab Jake’i mitmel korral kellegi nähtamatuga rääkimas. Samuti
tundub poeg teadvat asju, millest ta kuidagi teadlik olla ei saa. Kõige tipuks
väidab Jake, et kuuleb akna taga sosistamist...<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Sosinamees“ on mitut põlvkonda hõlmav lõpuni närvikõdi ja
kõhedust tekitav lugu, mille puhul põnevus krutitakse üles piirini, mis lugejal
kananaha ihule toob. Lugedes raamatut üksinda ja öösel, võib lugejagi tabada ennast
kuulatamast, kas ka tema akna taga kostub sosinat...<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b style="font-family: arial;"><i><span style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 17.12px;"><br />Alex Northi sulest on eesti keeles ilmunud veel:</span></i></b></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">"Varjusõber"</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgepwRMtkhUMBY2xHeEWLkdpdggk08d81bZvqCvxfd0-7QJGR19e4_ccwYhViC7Zsb52QoF78VtEiQoYi9UbuT8oy8cns_GByzoc_Y4_hC7bFOVSAUvvdeulW-RjtiLoNrdpUNG9JFZRtY3vQXpqRYgUucNsA36jYEYh01cwWXlest-9BX5vkqn1Q=s600" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="436" height="227" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgepwRMtkhUMBY2xHeEWLkdpdggk08d81bZvqCvxfd0-7QJGR19e4_ccwYhViC7Zsb52QoF78VtEiQoYi9UbuT8oy8cns_GByzoc_Y4_hC7bFOVSAUvvdeulW-RjtiLoNrdpUNG9JFZRtY3vQXpqRYgUucNsA36jYEYh01cwWXlest-9BX5vkqn1Q=w166-h227" width="166" /></a></div><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><p style="text-align: justify;"><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Ilmar Tomusk. <b>„Kullakallis kass“</b> ( Tammerraamat,
2022)<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">32 lk<o:p></o:p></span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Kullakallis kass“ on armastatud lastekirjaniku Ilmar
Tomuski uusim lasteraamat. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Vanamehe maja keldris elab hiirepere lõbusat elu – keldris
hoitavatest aed- ja juurviljadest saavad hiireema, hiireisa ja nende kolm last kõhukesed
kenasti täis. See teeb aga vanamehele pahameelt, sest kuidas on võimalik, et
tema kodus elavad hiired, kui samas majas elab ka tema kullakallis kass. Kass ennast
aga hiirte püüdmisega ei vaeva. Miks ta peakski, kui peremees talle iga päev
turult värsket kala ja vahukoort toob. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Ühel päeval otsustab hiirepere toredale „maailmareisile“
minna. Keldrist tuppa jõudnud, leiavad nad sealt magava kassi, kellega
hiirekesed hirmsasti mängida tahaksid. Kassi kõht on aga head-paremat täis ja nii
on ta külalistest, kes tema und segavad, ütlemata häiritud. Ja oh häda, kui
kassi peremees koju jõuab ja näeb oma kullakallist sõpra koos hiirtega, kelle
püüdmise nimel kassike sugugi pingutavat ei näi. Mis saab hiireperest ja laisast
kassivolaskist edasi, saad aga teada raamatust!<o:p></o:p></span></p><p style="text-align: justify;">
<span style="font-family: arial;"><br /></span></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-43783484450467473842022-02-16T04:55:00.003-08:002022-02-16T04:55:57.812-08:00Veebruarikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg2-eGMTiFEyhfszi-41m_5iARizOOT1ip1N3J39r0lNnBPpAhtr2EyWHiPrOa06ygddtRR-Hx_OrOBudlPNOrzcR5hNqNGjPcgwTR5bz_Cbk0pq1f2JGGghFcLcEStPJZMtHdn9bz_8thgxAoEC59tGyjL3unmHbnc9hPQsfFr9-Iiygvee-2EvA=s2457" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2457" data-original-width="1654" height="255" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg2-eGMTiFEyhfszi-41m_5iARizOOT1ip1N3J39r0lNnBPpAhtr2EyWHiPrOa06ygddtRR-Hx_OrOBudlPNOrzcR5hNqNGjPcgwTR5bz_Cbk0pq1f2JGGghFcLcEStPJZMtHdn9bz_8thgxAoEC59tGyjL3unmHbnc9hPQsfFr9-Iiygvee-2EvA=w171-h255" width="171" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Catherine Miller. <b>„99 päeva koos sinuga“ </b>(Ersen,
2021)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">264 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Emma kulgeb läbi elu ilma suuremate ootuste ja eesmärkideta.
Kuidas saakski Emma elada nagu teised temavanused, kui naist ootab kodus
raskelt haige ema, kelle ainsaks hooldajaks ja toeks on tema tütar. Nii pakuvad
Emmale igapäevamuredest tröösti vaid tema lemmikraamatute poolt pakutav maailm.
Hirmule emast ilmajäämise ees lisandub ka mure Emma enda tervise pärast, kui
naine märkab, et tema rinnaga pole kõik korras.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Nathan on oma ellusuhtumise poolest Emma vastand. Näinud
terve elu ühte ja sama unenägu sellest, kuidas ta 27-aastasena sureb, on Nathan
võtnud iga päeva oma elus kui viimast. Noor mees on iga hetke võtnud kui midagi
haruldast ja tähistamist väärivat, mis on ka põhjuseks, miks Nathan
langevarjuhüpete instruktorina töötab. Jõudnud viimaks 27. eluaastani usub
mees, et see eluaasta jääb talle ka viimaseks. Seda teadmist näib kinnitavat ka
tõsiasi, et Nathan avastab oma ülakehalt veidra ja valuliku muhu. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Ühine mure ja hirm toovad Nathani ja Emma kokku haigla
ooteruumis. Ootamatult leiavad noored oma elu kõige raskemal ajal toe ja ka
armastuse just teineteise näol. Kuna Nathan ja Emma tunnevad, et hüvastijätt
võib tulla rutem, kui nad oodata oskavad, annavad noored lubaduse, et ei raiska
enam ühtegi tundi oma lõppeda ähvardavatest eludest. Kuid kuidas leppida
sellega, et ka vastselt leitud armastus võib lõppeda veel enne, kui on alatagi
saanud?<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgSFky5uevfiQlvGJT0xyIY-AIXEJiDP50Wu_8GLrlPzIkKCmY19hMyu2mqphO2BZ1SSCDHRNIITbZeSQi5x96zIuFpVzPjyrJTV9MM1kmSXQK8xHhi2lC55blbUNG4uGT8D9xU8pSFVdgn79uDyAamN42PeCVezI7M6OQaUwYxc3erHAqCXqC-Jg=s2457" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2457" data-original-width="1654" height="244" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgSFky5uevfiQlvGJT0xyIY-AIXEJiDP50Wu_8GLrlPzIkKCmY19hMyu2mqphO2BZ1SSCDHRNIITbZeSQi5x96zIuFpVzPjyrJTV9MM1kmSXQK8xHhi2lC55blbUNG4uGT8D9xU8pSFVdgn79uDyAamN42PeCVezI7M6OQaUwYxc3erHAqCXqC-Jg=w172-h244" width="172" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Louise Jensen. <b>„Kingitus“ </b>(Ersen, 2018)<o:p></o:p></span></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">336 lk<o:p></o:p></span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;"> </span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Jenna on kahekümnendates eluaastates naine, kes pool aastat
tagasi elas üle südamesiirdamise. Hoolimata sellest, et varasemalt ei saanud
Jenna oma südame peale loota ja pidi elama oma elu hirmus, et see järsult
lõppeb, ei paku uus süda oodatud kindlus- ja rahutunnet. Ikka ja jälle rändavad
naise mõtted oma elupäästjale – doonorile, kelle surma tõttu tuksub nüüd Jenna
rinnus uus süda. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Jenna lõputu tänutunne oma doonori Callie ja tema perekonna
ees paneb naist tahtma Callie lähedastega lähemalt tuttavaks saada. Eirates kõigi
nõuandeid doonori perekonnaga mitte ühendust
võtta, mässib Jenna ennast üha tugevamalt saladustesse, mille avalikuks tulekut
selle pere liikmed ei pruugi sugugi tahta. Ka Callie surma üle laotub veider saladuseloor.
Kuigi naise vanemad on tütre surma tõttu sügavas leinas, tundub, et see
pealtnäha ideaalne perekond varjab midagi olulist. Üha enam tundub Jennale, et
kõigil Callie ellu kuulnud inimestel oli midagi varjata. Kas saab siis selleski
kindel olla, et Callie surmani viinud õnnetus oli tõepoolest õnnetusjuhtum? <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Louise Jenseni „Kingitus“ on üks mitmest autori
põnevusromaanidest, mis eesti keelde tõlgitud. Jensen oskab lugejat kuni
raamatu lõpuni pinevil hoida ja tagada,
et tõeni liialt vara ei jõutaks. <o:p></o:p></span></p><p></p><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><b style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><i><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><span style="font-family: arial;">Louise Jenseni sulest on eesti keeles ilmunud veel:</span></span></i></b></div><div style="text-align: justify;"><b style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><i><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></i></b></div><div style="text-align: justify;"><span style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><span style="font-family: arial;">"Kaksikõde"</span></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><span style="font-family: arial;">"Surrogaatema"</span></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><span style="font-family: arial;">"Kohting"</span></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiM7tcLSGxj8s1KPF71wdM3Xv-f6OcGMsD3bMgF0inD53qwDTPubftrsCCoR4hsikfhZStokWN602nVNzpBDca1_J1jtkbl7HyLzs0xLeyq_94m1PUXag972zed9rK_zeBisyh0aFqfF2Pr-v_uXfbmx1BTUjV-9ogMsOpQDqSQnd5v8BetKpqqUQ=s2245" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2245" data-original-width="1534" height="250" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiM7tcLSGxj8s1KPF71wdM3Xv-f6OcGMsD3bMgF0inD53qwDTPubftrsCCoR4hsikfhZStokWN602nVNzpBDca1_J1jtkbl7HyLzs0xLeyq_94m1PUXag972zed9rK_zeBisyh0aFqfF2Pr-v_uXfbmx1BTUjV-9ogMsOpQDqSQnd5v8BetKpqqUQ=w171-h250" width="171" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Marilyn Jurman. </span><b style="font-family: arial;">„Mul hakkasid päevad“ </b><span style="font-family: arial;">(Lyynik, 2021)</span></div><div style="text-align: justify;">
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">192 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><i><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></i></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Marilyn Jurmani esikromaan „Mul hakkasid päevad“ on lugu
noortest ja mõeldud kõnetama noori teemadel, millest mõned on delikaatsemad kui
teised. Kuigi tegu on väljamõeldisega, on raamatu kirjutamisel inspiratsiooniks
olnud noortega päriselt juhtunud olukorrad ja sündmused. Ka raamatu veidi ehk
ootamatult mõjuv pealkiri on seotud Marilyni enda teismelisena peetud päevikuga,
kus 14-aastane tütarlaps kirjutas esmakordselt alanud päevadest, mis on iga
tüdruku jaoks üheks elu väga oluliseks verstapostiks. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Lugedes oma teismeea päevikut mõistis Marilyn unustatud tõde,
et noori ei tohiks alahinnata ja nende tundemaailma naeruvääristada. Raamatu
eesmärgiks on kinnitada noortele lugejatele, et nad pole oma tunnetega ja
probleemidega üksi. Jurman julgustab noori kõnelema erinevatel keerulistel teemadel
nagu näiteks seksuaalne ärakasutamine, söömishäired, suhted vanematega jpm.
Raamatu peatükkide vahele on pikitud ka luuletused, mis on autori enda noorpõlve
päevikust maha kirjutatud ja seostuvad hästi teose sündmustega.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">„Mul hakkasid päevad“ on endas sügavamat tähendust peitev noortekas.
Teismeliste argieluliste kes-kellele-meeldib probleemide seas on oskuslikult sisse
toodud mitmed olukorrad, millega tänapäeva noored võivad kokku puutuda, kuid
millest rääkimist ehk kardetakse. Jurman ei too neid probleeme välja eesmärgiga
raamat huvitavamaks muuta, vaid pakub lugejale võimalust samastuda teose
tegelastega leidmaks oma häält, et saada julgust oma muredest rääkida. Raamatu
alapealkiri #eionei rõhutab<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>aga „ei“
ütlemise julguse ja oskuse olulisust.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Marilyn Jurman julgustab raamatut lugema ka lapsevanemid,
kel endal teismelised kodus kasvamas. „Mul hakkasid päevad“ aitab täiskasvanud
lugejal meelde tuletada enda kooliaega ja sündmusi, mis ehk ammu meelest
läinud, kuid millel kunagi oli <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>noore
inimese elus suur osakaal. Vaadates tagasi enda teismeeale, on ehk lihtsam
mõista ka oma peres kasvavat teismelist.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">„Mul hakkasid päevad“ on ära märgitud ka „Eesti
Lastekirjanduse Keskus soovitab!“ märgisega.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Raamat ei ole soovitatav alla 14-aastastele.</span><o:p></o:p></p><span style="background-color: #fefdfa; color: #333333;"><span lang="ET" style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-image: initial; background-origin: initial; background-position: initial; background-repeat: initial; background-size: initial; line-height: 14.98px;"><span style="font-family: arial;"></span></span></span></div><p></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-32518827675789587882022-01-14T00:17:00.001-08:002022-01-14T00:17:56.021-08:00Jaanuarikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgT5jRQKw2Nro7vnrJtli4V1ZN9e3Gw46-q9h8WNZW6AUfAKzCTs3cSxHSxvbSZoe5TQkza8EY_SsoS5SAShQTIyGStY4IhIdy10MQLORNb8FHJqNDJo64LwCRjKd5nq6oYY20MDXqWwadONyi7D1b1wkFI0IuWAz8Xi0cNhZ82JoKbF_-t-D8I-Q=s293" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="293" data-original-width="200" height="243" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgT5jRQKw2Nro7vnrJtli4V1ZN9e3Gw46-q9h8WNZW6AUfAKzCTs3cSxHSxvbSZoe5TQkza8EY_SsoS5SAShQTIyGStY4IhIdy10MQLORNb8FHJqNDJo64LwCRjKd5nq6oYY20MDXqWwadONyi7D1b1wkFI0IuWAz8Xi0cNhZ82JoKbF_-t-D8I-Q=w166-h243" width="166" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Urve Tinnuri. <b>„Õed“</b> (Canopus, 2019)<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><i><span lang="ET" style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;">144 lk</span></i><i><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><o:p></o:p></span></i></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Tuntud autori Urve Tinnuri „Õed“ on ladusalt kulgev ja
kaasahaarav lugemine, kus eesti rahva jaoks keerulist ja valulikku
ajalooperioodi<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>käsitletakse läbi kahe õe
elukäigu kirjeldamise. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Romaani algus asetab lugeja inimesi pilgeni täis
rongivagunisse, kus kaks õde, Reeni ja Õie, oma vähese varanatukese otsas loksudes
lähenevate vene vägede eest Narvast põgenevad. On 1944. aasta kevadtalv ja Eesti,
mis sõja-aastate jooksul on kui mängukann jagelevat laste vahel käest-kätte
käinud, on langemas taas vene võimu alla. Paratamatusega vastakuti seatud õed
on sunnitud koos paljude teistega kodulinnast evakueeruma, et otsida ajutist
pelgupaika Virumaa kolkakülas elavalt onult. Kuid ajal, kui rahvas vaevu ots
otsaga kokku tuleb, ei oota õdesid onu poolt just soe vastuvõtt ning naised
teavad, et tegu on vaid ajutise lahendusega.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">„Õed“ on kiirelt arenev ja viimase leheküljeni lugejat
kaasakiskuv lugemine. Eesti rahva jaoks olulise ajalooperioodi kirjeldused mõjuvad
huvitavalt nii vanemale kui ka nooremale lugejale. Esimese jaoks võib loetu nii
mitmeidki mälestusi elustada, nooremaealisel lugejal aitab „Õed“ aga paremini
mõista, milliseid eluvintsutusi nende esivanemad on üle elanud. Kuid ometi
vajab elu ka siis elamist ja inimsuhted klaarimist, kui maailm on peapeale
pööratud. Nii püüavad ka õed leida uues elus oma kohta. Sageli veeretab elu
nende teele erinevaid takistusi, mis ka naiste omavahelisi suhteid kõvasti
proovile panevad. Keerulistele inimsuhetele heidavad varju ka sõjajärgsed
kolhoosiaastad, kus vintsutatud inimesi viimase vindini proovile pannakse.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Tinnuri „Õed“ on eluline romaan, kus lugeja saab jälle
kord kinnitust tõsiasjale, et püüdes elada õigesti ja proovides sealjuures ka
õnne leida, teevad kõik inimesed paratamatult vigu. Vahel toovad langetatud
otsused kaasa traagilisi tagajärgi, kuid elus pole domineerivad ainult mustad
ja valged toonid, mistõttu on sageli võimatu otsustada, kellele tegelikult, ja
kas üldse, õigus kuulub. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b><i><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">„Õed“ järjeraamat:<o:p></o:p></span></span></i></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">„Rabasaar“</span><span style="font-size: 12pt;"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiIaL-Vb20-fTo4BDWpb2LcmWBfRKOSrEe71kUPVGAVIJ-IkvPkQv9iOg_98AOoJJnidDTW5kpdRfDiva_F7P3cviEp0ScQFc-OLnDAY3HuDqShUdGSB2FnrDOqD3nZFEIf1BByQ-Li6HM4O2PXypyCTqatwaxYUlXUr7qTBBmPxP0mAjEA5oGIUQ=s2480" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2480" data-original-width="1654" height="262" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiIaL-Vb20-fTo4BDWpb2LcmWBfRKOSrEe71kUPVGAVIJ-IkvPkQv9iOg_98AOoJJnidDTW5kpdRfDiva_F7P3cviEp0ScQFc-OLnDAY3HuDqShUdGSB2FnrDOqD3nZFEIf1BByQ-Li6HM4O2PXypyCTqatwaxYUlXUr7qTBBmPxP0mAjEA5oGIUQ=w174-h262" width="174" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Alex
Michaelides. <b>„Vaikiv patsient“</b> (Pegasus, 2019)<o:p></o:p></span></span></p><p></p><p class="MsoNormal"><i><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">352
lk<o:p></o:p></span></span></i></p><p class="MsoNormal"><i><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"> </span></span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">„Vaikiv patsient“ on Kreeka-Küprose-Inglise päritolu
kirjaniku Alex Michaelidese esikromaan, mis
vaevu ilmuda jõudnuna troonis juba erinevate edetabelite tipus. Ka Eesti
lugejad võtsid teose soojalt vastu ja nii mitmedki on romaani raamatupoe
lehekülgedel viie tärni vääriliseks hinnanud. Tõepoolest on tegu põnevikuga,
mis läbiloetuna seab järgmiste lugemist ootavate põnevusromaanide suhtes lati küllaltki
kõrgele, pakkudes heale põnevikule vääriliselt parajas koguses närvikõdi,
segadust ja ootusärevust võimaliku lõpptulemuse osas.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Andekas kunstnik Alicia Berenson on oma abikaasa
Gabrieliga õnnelikus abielus. Selle tunnistuseks ka raamatu esimesed leheküljed,
kus on ära toodud katkend naise päevikust, milles ta nimetab meest oma elu
armastuseks. Ühel õhtul aga tulistab Alicia oma armastatud abikaasat viis korda
näkku ja ei räägi pärast seda enam sõnagi. Koletu veretöö ja ilmselgete
vaimsete probleemide tagajärel satub naine psühhiaatriahaiglasse, kus kuue
pikka aasta vältel püüavad erinevad arstid ja terapeudid teda rääkima panna,
kuid ebaõnnestunult. Seda päevani, mil psühhoterapeut Theo Faber, kes Alicia
loost ja seda ümbritsevast salapärast lummatuna, samas haiglas tööle asub. Theo
on veendunud, et just temal õnnestub naine uuesti rääkima saada ja seega tõde
tolle saatusliku õhtu kohta välja selgitada. Mida rohkem Theo Aliciaga raviseansse
läbi viib ja tema lähedastega vestleb, mõistab mees, et Alicia juhtumi juures
on asju, mis omavahel sugugi ei klapi. Kuid kas Theo, kes endagi minevikutaaka
endiselt turjal kannab ja selle raskuse all selga sirgena üritab hoida, suudab
tõe välja selgitada ilma, et teda ennast Alicia ja temaga juhtunu hullusesse
kaasa ei tõmmataks?<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">„Vaikiva patsiendi“ puhul ei tule karta, et tõde liiga
vara ennast paista laseb. Pigem tekib loo edenedes rohkem vastust ootavaid küsimusi.
Lahendusele just kui lähemale, kuid siiski põnevust üles kerida aitab ka
vaikiva Alicia päevik, mida ta enne oma abikaasa tapmist täitis ja mille
sissekannetest saab selgeks, et naise abielus ja suhetes teistega oli varjatud
külgi. Küsimusi tekitab ja omal moel häirivalt mõjub ka minategelase Theo kinnisidee
mõõtmeid võttev pühendumus Alicia juhtumi uurimisel, mis paneb teda üha rohkem
üle piiride astuma ja seeläbi oma enda heaolu õõnestama.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Olles üks viimastel aastatel ilmunud parimaid
põnevikke, on antud romaan kahtlemata iga põnevike ja trillerite austaja
kohustuslik lugemispala. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><b><i><span lang="ET" style="line-height: 107%;">Alex Michaelidese </span></i></b><b><i><span lang="ET" style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;">sulest on eesti keeles ilmunud veel:<o:p></o:p></span></i></b></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">
</span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">„Neidised“</span><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 10.5pt;"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgTtNhsz-TeDVZmf5PhLUp-cVZqtFrg58hV7T0ZutRd8a3l9CVhCmpofrNm9-xF6t1AD2e-0K5RQTBQHmkAHP3nl-Ik5DMr8BgyYKFAMiSdmeT2yIVbmQHBVCA77agGt_tNMtPS89PWr0bieY6PtFYd-IPGjbrtbyoB5ao2gHXwziiVynD19K2gYg=s600" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="404" height="261" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgTtNhsz-TeDVZmf5PhLUp-cVZqtFrg58hV7T0ZutRd8a3l9CVhCmpofrNm9-xF6t1AD2e-0K5RQTBQHmkAHP3nl-Ik5DMr8BgyYKFAMiSdmeT2yIVbmQHBVCA77agGt_tNMtPS89PWr0bieY6PtFYd-IPGjbrtbyoB5ao2gHXwziiVynD19K2gYg=w175-h261" width="175" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Cath Crowley. <b>„Sõnad sügavas sinises“</b> (Rahva
Raamat, 2019)<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">320 lk<o:p></o:p></span></span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"> </span></span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">„See on lugu
armastusest. See on lugu raamatute armastamisest.“<o:p></o:p></span></span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Cath Crowley „Sõnad sügavas sinises“ on südamlik ja
mõtlema panev noorteraamat, mis endas peituvate elutõdede ja kaunite
tsitaatidega sobib lugemiseks ka veidi vanemale lugejale. Oma elujaatava ja
optimistliku sisuga erineb antud raamat mitmetest teistest noorteromaanidest,
mis sageli oma raske sisu poolest võivad rusuvana mõjuda. Ka Crowley teoses on
ühe peategelase, Racheli, elus juhtunud midagi, millega ükski noor inimene
kokku puutuma ei peaks - neiu on
kaotanud oma venna. Tõsisest temaatikat hoolimata annab „Sõnad sügavas sinises“
lugejale lootust, et ümbritsedes ennast armastatud inimestega, armistuvad
viimaks ka kõige sügavamad hingehaavad.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Harjumuspäraste „noortekate“ seast tõstab raamatut esile seegi, et raamatutel
ja sõnadel on teoses väga oluline koht. Keskseks sündmuste toimumise kohakski
on kasutatud raamatute kauplus, millel nimeks Ulguvate Raamatute pood. Ka
romaani kaanepilti ja vahelehti illustreerivad pildid raamatutest. Kuid
Ulguvate Raamatute pood pole nagu iga teine – selles poes on Kirjade Kogu ehk
raamatupoe osas, kus raamatuid võib lugeda, kuid mitte koju viia. Küll aga
võivad kliendid raamatus ringe ümber tõmmata sõnadele või lausetele, mis neid
millegi poolest kõnetavad. Kirjade Kogu teeb aga eriliseks see, et külastajad
jätavad võõrastele raamatute vahele kirju. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Aastaid tagasi, vahetult enne ärakolimist, tegi seda
ka Rachel, kes oli armunud oma parimasse sõpra Henry Jonesi. Vastust neiu oma
kirjale aga ei saanudki. Kolm aastat hiljem on Rachel linnas tagasi ja sunnitud
töötama samas raamatupoes ei kellegi muu kui Henry kõrval. Racheli elus
vahepealse aja jooksul juhtunu on teda aga muutnud ja viimane asi, mida tüdruk
soovib, on töötada koos inimesega, kes tema südame murdis. Lihtne pole ka
Henryl, kelle vanemad neile kuuluva ja nende koduks oleva raamatupoe maha müüa
tahavad. Just töö raamatupoes ja Kirjade Kogu on see, mis aitavad kahel endisel
sõbral taas tee teineteise juurde leida.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">
</span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">„Sõnad sügavas sinises“ on pärjatud ka „Hea noorteraamat
2020“ tiitliga.</span><span style="font-size: 12pt;"><o:p></o:p></span></span></p><p><br /></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-13859119745438558952021-12-15T04:02:00.000-08:002021-12-15T04:02:15.961-08:00Detsembrikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhy0RzOb3FwzaFpB1KH0zR_7WmURyCmHmB4qlz40R64hwGa5DFYlTjnpiaOG7If1FEpHJM8--ZppL58yEWdA92K8YUoRyX8LDxUmBDp8Ry-kPjZ0EAzF5ZJ2V19BGCm-dzhLhE0C7SCsD3Wd0X0S1GlihjFjkfQm2ys5a6eDwVM_eXeBJmawxhrQA=s198" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="198" data-original-width="125" height="221" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhy0RzOb3FwzaFpB1KH0zR_7WmURyCmHmB4qlz40R64hwGa5DFYlTjnpiaOG7If1FEpHJM8--ZppL58yEWdA92K8YUoRyX8LDxUmBDp8Ry-kPjZ0EAzF5ZJ2V19BGCm-dzhLhE0C7SCsD3Wd0X0S1GlihjFjkfQm2ys5a6eDwVM_eXeBJmawxhrQA=w146-h221" width="146" /></a></div><br /><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><span style="font-family: arial;"><span style="background-color: white; color: #111111;"><br /></span></span></p><p><span style="font-family: arial;"><span style="background-color: white; color: #111111;">Catherine
Gaskin. </span><b style="color: #111111;">„Suursaadiku naised. I-II raamat“</b><span style="background-color: white; color: #111111;"> (Varrak, 1995)</span></span></p><p>
</p><p class="MsoNormal"><i><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">278 lk (I osa)</span></span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><span style="background-color: white; color: #111111;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><span style="background-color: white; color: #111111;">Ühe oma
aja populaarseima iiri-austraalia kirjaniku Catherine Gaskini 1995. aastal kahe
raamatuna ilmunud teos </span><span style="color: #111111;"> </span><span style="background-color: white; color: #111111;">„Suursaadiku
naised“ on kaasahaarav lugu kahe perekonna põimunud elusaatustest.</span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">1930.
aasta Londonis kohtuvad pargis juhuslikult kaks noort lapseootel naist. Lesknaine
Ginny Clayton on mõjuka Ameerika perekonna liige, Dena Penrose on aga pärit
vanast ja auväärsest inglise suguvõsast ning abielus inglise diplomaadi lord
Camborne’iga. Erineva taustaga naiste juhuslikust kohtumisest tärkab pikki
aastaid kestev sõprus, mida erinevad eluraskused ja pöördelise tähendusega ajaloosündmused,
kaasa arvatud Teine maailmasõda, tugevalt proovile panevad. Siis aga juhtub
midagi, mille tulemusel peavad Dena ja Ginny perekonnad ühiselt hakkama
hoolitsema orvuks jäänud tütarlapse eest, kes muudab oma uue perekonna elu – nii
nagu nemad temagi oma – jäädavalt.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">„Suursaadiku
naised“ võimaldab läbi aastate ja erinevate põnevate ajalooperioodide jälgida
kahe perekonna elukäiku koos <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>inimeseks
olemisega paratamatult kaasnevate võitude ja kaotustega. Kuigi armastusel selle
erinevate esinemisvormidega on teoses oluline koht, on lisaks tegu kuulumisest
ja inimeseks olemisest rääkiva looga, mis oma elulisusega paneb peategelastele
kaasa elama ja ka kaasa tundma. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Juba
ligi kolmkümmend aastat tagasi eesti keeles ilmunud romaan pakub lugemiselamust
ka praegusele lugejale ning miks mitte haarata raamat tutvuse värskendamiseks uuesti
kätte ka siis, kui see juba kunagi loetud on.</span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"></span></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgrwUsH5PpQE6djMqKvJFZCoAZuiblXmkXft6OeQTrUwh87nPaEVcXpcU4BaJwptwAyZbnJx494xgOOjLUou33EK4kkvXVDMBCzeWQNPtVnWzxJC6qzjdCMNbL81ozrkr_nYfnl2vY8Bb4Quc8UOO9qLuTGCAwYk_Drhg0wFO34awFuw0RaH22T2w=s271" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="271" data-original-width="175" height="234" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgrwUsH5PpQE6djMqKvJFZCoAZuiblXmkXft6OeQTrUwh87nPaEVcXpcU4BaJwptwAyZbnJx494xgOOjLUou33EK4kkvXVDMBCzeWQNPtVnWzxJC6qzjdCMNbL81ozrkr_nYfnl2vY8Bb4Quc8UOO9qLuTGCAwYk_Drhg0wFO34awFuw0RaH22T2w=w151-h234" width="151" /></a></div><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 107%;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size: 12pt;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size: 12pt;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">S.K.
Tremayne. <b>„Tulelaps“</b> (Pegasus, 2017)</span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">328 lk<o:p></o:p></span></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><span style="background: white; color: #111111;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Lugejate
seas oma debüütromaaniga „Külmakaksikud“ kiirelt populaarsust kogunud ja pseudonüümi
S.K. Tremayne’i alt kirjutava autori sulest ilmunud teos „Tulelaps“, on sobilik
lugemispala müsteeriumite ja närvikõdi austajatele. Oma kõhedust tekitava
sisuga paneb<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>„Tulelaps“ lugejat võimaliku
lõpplahenduse osas üha uusi küsimusi esitama. Nii nagu peategelane, tunneb ka
lugeja ebakindlust ja kahtlust iga tegelase ja tema motiivide suhtes. Tegelikult
tekitab sündmuste üha müstilisem areng umbusku ka peategelase enda suhtes. Põnevikule
kohaselt mõjub teose tegelik lõpp just parajal määral ootamatult ja rabavalt. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Äsja
abiellunud ja oma värskesse abikaasasse Davidisse kõrvuni armunud Rachel kolib
Londonist Cornwalli mehe uhkesse ja suurusugusesse<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>majja nimega Carnhallow House, kus seni
üksinda elanud naist tõotab ees oodata unistuste elu – rikkus, armastus ja
abikaasa õrnahingeline poeg Jamie. Idüll hakkab aga järk-järgult murenema, kui
Jamie ühtäkki väidab, et tema surnud ema on hakanud ennast pojale ilmutama. Esialgu
loodab Rachel, et kasupoja veider käitumine on leinava ja traumeeritud lapse viis
ema surmaga toime tulla, kuid kui täiuslikuna tunduvas majas hakkab üha enam
veidraid seiku juhtuma, aimab Rachel halba. Aimdusest saab reaalne hirm, kui
poisi kummalised tulevikku puudutavad väited hakkavad täide minema. Ka perfektsena
tundunud abikaasa David suhtub poja muutunud käitumisse tõrksalt, mis tekitab
Rachelis ebakindlust ka oma mehe suhtes. Kuidas suhtuda aga võõraspoja süngesse
ennustusse, et naine on jõuludeks surnud? <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><b><i><span style="line-height: 107%;">S.K.
Tremayne’i</span></i></b><b><i><span style="background: rgb(254, 253, 250); color: #333333; line-height: 107%;"> sulest on
eesti keeles ilmunud veel:</span></i></b><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">„Külmakaksikud“<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">„Tõde
tõuseb, vesi kaob“<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">„Assistent“</span><span style="font-size: 12pt;"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal"><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal"><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg39a8UGjso6CCA3gIlKt15khe5pX-lcIZOlrtt8pDDfZwrMW67fqU9PIrZlTQ8QUxJ0kunVH3KJe9Vy37sWWhfCsksgpRsGmyF4hfO3ikbIiPn3NlvyveEULATnGEQBtQhYEPbXLts95bo9xTxXpNZ7wBjS4E-Mit5V9sc8CX-9mLUF-7cQw1sGA=s477" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="477" data-original-width="400" height="208" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg39a8UGjso6CCA3gIlKt15khe5pX-lcIZOlrtt8pDDfZwrMW67fqU9PIrZlTQ8QUxJ0kunVH3KJe9Vy37sWWhfCsksgpRsGmyF4hfO3ikbIiPn3NlvyveEULATnGEQBtQhYEPbXLts95bo9xTxXpNZ7wBjS4E-Mit5V9sc8CX-9mLUF-7cQw1sGA=w166-h208" width="166" /></a></div><p class="MsoNormal"><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;"><br /></span></p><p></p><p class="MsoNormal"><span style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Olivia Saar.
<b>„Eesti jõulumuinasjutte. Kuu ja tähed kuusepuul“ </b>(TEA Kirjastus, 2007)<o:p></o:p></span></span></p><span style="font-family: arial;"></span><p></p><p class="MsoNormal"><i><span style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">96 lk<o:p></o:p></span></span></i></p><p></p><p class="MsoNormal"><i><span style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;"> </span></span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Mis sobiks
veel paremini südamesse jõulusoojust tooma ja jõulude-eelset ootusaega mõnusalt
sisustama, kui Olivia Saare koostatud muinasjutukogumik „Eesti
jõulumuinasjutte. Kuu ja tähed kuusepuul“. Kuigi lugejal võib tekkida ekslik
arvamus, et muinasjutud ja iseäranis jõulumuinasjutud, on mõeldud vaid lastele,
kutsub raamatu kaunis kaanepilt kogumiku järele haarama igas vanuses lugejaid,
kes jõule armastavad. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="line-height: 107%;"><span style="font-family: arial;">Kogumik
sisaldab kuutteist erinevat jõulumuinasjuttu, mis on kirjutatud tuntud ja
armastatud Eesti kirjanike poolt. Teiste seas on jõululood kirja pannud Aidi
Vallik, Lehte Hainsalu, Heljo Mänd, Heiki Vilep jt. Jõulumaagiat täis raamatust
saab lugeda hajameelsest jõuluvanast, kes aasta tähtsaimal ööl äärepealt laste
juurde hiljaks jäi; samuti tuleb juttu kõige laisemast päkapikust; rauast
valmistatud piparkookidest ja paljudest teistest vahvatest ja südant
soojendavatest jõulutegelastest ja nendega juhtunud sündmustest. Toredaid
jõululugusid kaunistavad Priit Rea lummavad illustratsioonid, mis „mustadelgi“
jõuludel hinge ehedat jõulurõõmu toovad. Muinasjutud sobivad nii lastele lugemiseks
või ettelugemiseks, kuid kahtlemata ka täiskasvanutele, kes heldimusega tagasi
oma lapsepõlveaegsete jõulude peale mõeldaa saavad, et jõulutunne nüüdki endas taas
üles leida.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="background: white; color: #111111; line-height: 107%;">
<span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7441370975421515577.post-37098576168945256052021-11-13T02:22:00.003-08:002021-11-13T02:22:29.432-08:00Novembrikuu lugemissoovitus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg8rzEC8xvBg-p-Z7W5vfFwvNu8T_Z2EpsfPQkvR5qPOSVSYeDSrpxPtyhQ0vBkYh5RvP1QLRDQD-gQR0qrzFfnA8ayB8LXnlFPAtxT7DwhLA1O1nVb2x_Kbg5lQHzJSxaoAUx19bMLyO197de-pzY_V8V47P8Xu5DRAyPd5hLwVGmxCvDE_DPPHQ=s822" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="822" data-original-width="591" height="260" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg8rzEC8xvBg-p-Z7W5vfFwvNu8T_Z2EpsfPQkvR5qPOSVSYeDSrpxPtyhQ0vBkYh5RvP1QLRDQD-gQR0qrzFfnA8ayB8LXnlFPAtxT7DwhLA1O1nVb2x_Kbg5lQHzJSxaoAUx19bMLyO197de-pzY_V8V47P8Xu5DRAyPd5hLwVGmxCvDE_DPPHQ=w187-h260" width="187" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Matt Haig. <b>„Kesköö raamatukogu“ </b>(Varrak, 2021)</span></div><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">312 lk<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Nora Seed on kolmekümnendates naine, kes tunneb, et seni
elatud elu koos kõigi kaasnevate äparduste ja nendest tulenevate kahetsustega,
muutub talumatult rõhuvaks. Naine tunneb, et on nii ennast kui kõiki teisi oma
elus alt vedanud ning sellest teadmisest tingitud masendus viib Norat üha enam
lähemale meeleheitlikule soovile leida lõpuks ometi rahu.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kui kätte jõuab saatuslik päev, mil üks ebaõnnestumine teise
järel Norale kinnitab, et tema elu<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ja ta
ise on väärtusetud, otsustab õnnetu naine asjale punkti panna ja oma elu
lõpetada. Nora suureks üllatuseks ei leiagi ta oodatud rahu, vaid elu ja surma
piiril asuva paiga, mida kutsutakse kesköö raamatukoguks. Selles kummalises ja
unenäolises kohas ootab naist keegi, keda ta kunagi tundis ja armsaks pidas.
Keegi kes pakub Norale erakordset võimalust oma elu muuta. Raamatukogule<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">kohaselt on lõputud riiulid tulvil raamatuid, kuid tegu pole
sugugi juturaamatutega. Need erilised raamatud annavad Norale võimaluse
proovida lõputuid variante teistest eludest, mis oleksid võinud reaalsuseks
saada, kui naine oleks langetanud teistsuguseid otsuseid. Nora, kelle elu on
saatnud järjest süvenev kahetsus- ja üksindustunne, saab kesköö raamatukogus
„elada“ kõiki neid elusid, millest ta seni oma otsuste tulemusel loobunud oli. Nora
võtab endale võimatuna näiva eesmärgi – leida täiuslik elu, mille juurde pidama
jääda ja mis erinevalt tema praegusest elust, ta õnnelikuks teeks. Sealjuures
ei tohi Nora aga unustada, et kesköö raamatukogu pole igavene ja jäädes liialt
kauaks täiuslikku elu otsima, võib ta kõigest hoopis ilma jääda. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kirjanik Matt Haig pakub „Kesköö raamatukogu“ näol lugejale
mõtlemapaneva ja huvitava lugemiselamuse. Kuid lisaks sellele pakub Nora lugu
lugejale lootust ja teadmist, et elu on täis piiramatuid võimalusi. Elu võib vahel
halastamatult kaikaid kodaratesse loopida, seades usu parema tuleviku olemasolusse
kahtluse alla, kuid <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>meeles tuleks
pidada, et just järgmise elukäänaku taga võib paista kauaoodatud päike. </span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiMxxl0zVqNH4iavzRn6KZ0j1Fm7UZ5yrKXBVO91P8Xw15FwSOGSGJJlHELp-D3OGkaKwiOQGfCUTuxxgeE5aSV1TScm5gKyGDtnk-v0O_T2BPYb9yH2kG9JpxjUjExiUATPXPBqXyic0Zf-pe7STbx_RMi_xI316V22PY6rjRacjNdlGVS9hpvJw=s848" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="848" data-original-width="560" height="267" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiMxxl0zVqNH4iavzRn6KZ0j1Fm7UZ5yrKXBVO91P8Xw15FwSOGSGJJlHELp-D3OGkaKwiOQGfCUTuxxgeE5aSV1TScm5gKyGDtnk-v0O_T2BPYb9yH2kG9JpxjUjExiUATPXPBqXyic0Zf-pe7STbx_RMi_xI316V22PY6rjRacjNdlGVS9hpvJw=w176-h267" width="176" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Sebastian Fitzek. <b>„Hingemurdja“</b> (Eesti Raamat, 2021)<o:p></o:p></span></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">246 lk</span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Saksa edukaimate psühholoogiliste põnevike autor Sebastian
Fitzeki „Hingemurdja“ on lugejaile tõeline maiuspala, mis õigele põnevikule
kohaselt kerib lehekülg lehekülje haaval pinge särisevalt kõrgeks. Sellegi
poolest nõuavad raamatu esimesed peatükid loetule keskendumist, et sündmuste
arenguga sammu pidada. Põhjuseks kaks paralleelselt jooksvat süžeeliini,
millest üks kujutab tänapäeva, kus peategelasteks eakas professor ja tundmatus
katses osalevad üliõpilased. Teine, ja ühtlasi peamine, süžeeliin kujutab aga minevikku,
kus sündmuste toimumise kohaks on luksuslik ja eraldatud psühhiaatriakliinik. Lugemist
ei tasu aga pooleli jätta, sest järk-järgult saavad kõik põletavad küsimused
vastused.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Hingemurdja on salapärane ja kardetud kurjategija, kes röövib
ilma mingisuguse selge mustrita naisi, kes küll lõpuks elusana leitakse, kuid
kellega midagi siiski kohutavalt valesti on. Naised jäeti ellu ja neid ei
vägistatud ega haavatud, kuid pärast Hingemurdja käest pääsemist, oleksid nad
justkui oma kehasse elusalt maetud, võimetuna ennast liigutama või rääkima,
sarnanedes pigem elusale laibale kui tervele inimesele. Siis aga hakkavad ühes psühhiaatriahaiglas aset leidma
hirmutavad sündmused, mis kinnitavad kohutavat tõde – Hingemurdja on sihikule
võtnud uued ohvrid ja seda psühhiaatriahaiglas viibivate inimeste näol.
Olukorra teeb lugejaile põnevamaks seegi, et enne Hingemurdja rünnakule
asumist, saab alguse lumetorm, mis vaimuhaigla muust maailmast ära lõikab ja
seega ka lootuse pääsemisele loo tegelastelt ära võtab. Teose peategelaseks on
kliiniku üks värskemaid meeskliente, kes ei mäleta midagi ei endast ega oma
minevikust. Kui aga inimesed tema ümber surema hakkavad ja kurjategija ka tema
sihikule võtab, peab mees endalt küsima, milline on tema seos Hingemurdjaga. <br /></span><span style="font-family: arial;"><br /><i style="font-weight: bold;">Sebastian Fitzeki sulest on eesti keeles ilmunud veel:</i></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Terapeut“<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Ära lõigatud“</span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgyFdNs9zHUI_XU5K_k1R8yqa8E69gBFyVIf2Ss3h9cy2TeGmhaJdYhetOUQkTceGr2NTjRmRYzQOMNlNKuRbM5nqEQ3XighUeOY_zlPHp2EcPngttx6BQ0r971OCMlfiAL-kMLnNjq5IvEeDPnl3v39BFvNKG2Tr-cn3Xwl_Zi8BhvCR-h3avDJQ=s2048" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1423" height="261" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgyFdNs9zHUI_XU5K_k1R8yqa8E69gBFyVIf2Ss3h9cy2TeGmhaJdYhetOUQkTceGr2NTjRmRYzQOMNlNKuRbM5nqEQ3XighUeOY_zlPHp2EcPngttx6BQ0r971OCMlfiAL-kMLnNjq5IvEeDPnl3v39BFvNKG2Tr-cn3Xwl_Zi8BhvCR-h3avDJQ=w181-h261" width="181" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Lauren McLaughlin. <b>„Saada pilte“</b> (Postimees
Kirjastus, 2021)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">432 lk</span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;"><br /></span></i></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i><span style="font-family: arial;">„Tüdrukud on poistest tugevamad. Võib-olla ei jää neil
muud üle.“</span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Lauren McLaughlini noorteromaan „Saada pilte“, millel on
ka<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>“Eesti Lastekirjanduse Keskus
soovitab!” märgis, puudutab probleemseid teemasid, mis tänapäeva
peadpööritavalt kiiresti arenevas piiramatute võimalustega „nutimaailmas“
vägagi aktuaalsed on. Võimalus vaid paari näpuliigutusega oma eraelu kõigiga
jagada, võib noori suurde ohtu seada. Alati päevakohane ja vajalik on ka
noortepidudel osalemisega seotud ohtudest rääkimine. Raamatutes ja filmides
sageli suurte ning lahedatena kujutatud peod <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>peidavad endas sageli varjukülgi, millele
osutamise McLauglin ongi eesmärgiks võtnud.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kui Jonesville’i keskkooli saabub uus tüdruk Suze Tilman,
püüab ta oma isikupärase välimuse ja natuuriga nii mõnegi uue koolikaaslase tähelepanu.
Nii jääb tüdruk silma ka sõbrannade triole – Nikkile, Anile ja Lydiale – keda
kõik koolis teavad kui ühtehoidvaid, kuid uhke olekuga sõbrannade punti. Tüdrukud
leiavad ruttu ühise keele ja värsketest sõbrannadest saab lahutamatu kamp, kes lubavad
alati üksteise eest seista ja endid ka pidudel pealetükkivate poiste eest
kaitsta. Kui aga ühel sellisel peol leiavad<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>sõbrannad silmist kadunud Suze’i apaatsena ja pealtnäha purjuspäi kooli
eliitmaadleja – kuid ühtlasi ka suurima ahistaja – Tarkin Shaw seltskonnast,
saavad tüdrukud aru, et midagi on väga valesti. Mida peaks olema Suze’il
pistmist Nikki poolt palavalt vihatud Tarkiniga? Olukord võtab üha absurdsemad
mõõtmed, kui Tarkin väidab ühtäkki, et tema ja Suze on suhtes. Kõige kummalisem
on aga see, et Suze ei vaidle sellele väitele vastu. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Saada pilte“ on silmiavav noorteromaan, mis avab lugejale
pidudel toimuda võiva pahupoole, heites pilgu seksuaalse ahistamise ning
küberkiusamise valusatele, kuid üha enam käsitlemist vajavatele teemadele.
„Saada pilte“ paneb lugejat endale tunnistama, et koletised ei ela ainult
fantaasiaraamatutes- ja filmides, vaid sageli meie endi keskel, võides kanda
populaarsuse ja hea maine eksitavat maski. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Üllatavate süžeekäikudega noorteromaan suudab tõsiseid
teemasid käsitleda ilma, et need rusuvalt mõjuksid. Teos on lugemiseks sobilik
vanemale kooliastmele.</span><o:p></o:p></p><br /><p></p>Lustivere raamatukoguhttp://www.blogger.com/profile/08229712320420960140noreply@blogger.com0