reede, 12. mai 2023

Maikuu lugemissoovitus

 










Kelly Rimmer. „Kui ma su kaotasin“ (Ersen, 2017)

328 lk

 

Leo ja Molly tunnevad teineteist juba lapsepõlvest saadik – Leo oli Molly vanema venna parim sõber. Aastaid pärast venna surma võtab Molly mehega ühendust, et uurida venna surma asjaolusid lähemalt. Algselt ebamugavast kohtumisest saab alguse sõprus, mis nende kahe vahel säriseva pinge all armastuseks kujuneb. Tõsiasi, mis paneb mõlemat siiralt imestama, sest Leo ja Molly ei saaks üksteisest rohkem erineda – Leo on mustanahaline keerulise lapsepõlvega, end ise üles töötanud mees, kes armastab adrenaliini ja töötab sõjakorrespondendina eluohtlikes sõjapiirkondades. Molly seevastu on rikaste vanemate järeltulija, kes sündinud hõbelusikas suus ja näinud terve oma senise elu vaeva, et oma võimukale isale meele järele olla. Erinevustest hoolimata otsustavad Leo ja Molly abielluda. Abielu algus on paljutõotav ja üheskoos tunnevad vastabiellunud, et on võitmatud. Paratamatult saab esialgne lumm aga murtud, kui Leo kirg oma töö suhtes hakkab tema kooselu Mollyga tugevalt mõjutama. Kui Molly ja Leo abielukriis on jõudnud haripunkti, juhtub mehega tööülesannete täitmisel raske õnnetus, millest Leo vaevu eluga pääseb ja mille tagajärjel mees mälu kaotab. Kui Molly kiirustab Leo juurde, et aidata tal õnnetusest taastuda, armuvad teineteisest kaugenenud abikaasad taas, kuid naine teab, et ühel hetkel Leo mälu taastub ja siis seisavad nad vastamisi valusa tõega, mis taasleitud hapra armastuse hävitada võib.

On tavapärane, et armastusromaan lõpeb peategelaste abieluga, mis kestab „õnnelikult kuni elu lõpuni“. „Kui ma su kaotasin“ on emotsionaalne ja mõtlemapanev lugu kahe inimese vahelisest suhtest, mis järgneb abielule ja muretule mesinädalate perioodile. Raamat on pilguheit abielu ja armastuse olemusele mõlema tegelase vaatevinklist.  Kas probleemid ja üksteisele haiget tegemine tähendab, et armastus pole tõeline? Kuidas pühenduda abielule ja abikaasale, kaotamata seejuures iseennast? Nendele küsimustele vastab autor läbi Molly ja Leo armastusloo, mis oma aususe ja siirusega lugejat paratamatult puudutab.












Norma Khouri. „Kaotatud au. Armastus ja surm tänapäeva Jordaanias“ (Sinisukk, 2003)

192 lk

 

„Kaotatud au“ kuulub naiste traagilistest elusaatustest rääkivate valgete raamatute sarja. Teose autor Norma Khouri jutustab tõestisündinud kurva loo oma parimast sõbrannast Daliast. Norma ja Dalia kasvasid üles Jordaania pealinnas Ammanis. Sündinud tüdrukuna, oli Dalia ja Norma saatus juba ette kindlaks määratud – alluda kõhklematult oma pere meestele, abielluda isa poolt valitud moslemist mehega ja sünnitada talle lapsi. Dalia ja Norma pole aga tüüpilised moslemineiud, kes pimesi ja nurisemata oma isade ja vendade käske täidavad. Leidlikud sõbrannad otsivad ikka ja jälle viise, kuidas erineda ja endale natuke rohkem vabadust nõutada. Nii õnnestub noortel naistel oma perekondi veenda, et saada luba avada ühine juuksurisalong. Võimalus tööl käia pakub Daliale ja Normale raasukesi paljuigatsetud vabadusest. Hoolimata sellest, et Dalia vend naisi tööl pingsalt valvab, õnnestub sõbrannadel „varastada“ omavahel olemise hetki, et rääkida teineteisele oma unistustest ja avaldada lootust elada kunagi kusagil mujal teistsugust elu.  

Ühel päeval astub salongi sisse noor sõjaväelane Michael, kel tekib Daliaga koheselt side. Oma eludega riskides kasutavad tüdrukud kavalust, et Dalia saaks võimaluse oma armastatuga kohtuda. Olgugi, et Dalia ja Michaeli suhe on puhtalt platooniline, on naise jaoks äärmiselt ohtlik isegi Michaeliga rääkida, sest vallaline naine, kel pole saatjaks meespereliiget ei tohi võõra meesterahva seltsis viibida. Lootuse saada perekonnalt luba abiellumiseks nullib seegi, et Michael on katoliku usku. Moslemist neiul on karmilt keelatud teisest usust mehega lävida, veel vähem abielluda. Keelust üleastumine lõppeks naisterahva jaoks surmaga, sest naise elust tähtsam on perekonna au kaitsmine. Peagi juhtubki vältimatu – Dalia meespere hakkab kahtlustama, et neiu on nende perekonda rüvetanud ja meestel pole kahtlustki, et Dalia tegudele peab järgnema karistus…

Norma Khouri kirjutas „Kaotatud au“ oma südamesõbranna mälestuseks, andmaks hääle neile naistele, kes tänapäevalgi aumõrvade tõttu hirmus peavad elama. Võrdõiguslikkusest juhinduvas ühiskonnas elanuna on raske hoomata Norma kirjeldatud julmust, mida mehed oma naispereliikmete vastu korda saadavad ja seda sealjuures karistust kandmata. Silmiavav teos on paeluv, kuid vältimatut lõppu ette teades kahtlemata rusuv lugemine.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar